Mait Kraun • 14 november 2018
Nafta barrelihind on veidi enam kui kuu ajaga langenud 20 dollari võrra.  Foto: Reuters/Scanpix

5 põhjust, miks nafta nõnda järsult kukub

Investorid ootavad aina enam, et nafta globaalsel turul tekib ülepakkumine, mille tõttu on hinnad langenud kiireimas tempos alates 2014. aasta krahhist. Analüütikud usuvad, et hinnapõhi võib olla lähedal.

WTI toornafta odavneb juba 13. päeva järjest – täna on hind langenud 0,3 protsenti, 55,5 dollarile barrelist. Brent on täna odavnenud 0,1 protsenti ja barrel maksab 65,43 dollarit. Eile kukkus nafta hind üle 7 protsendi ning Brent jõudis ka karuturule (vähemalt 20protsendiline langus eelmisest tipust), vahendab MarketWatch.

Ühelt poolt survestab naftat suurenev pakkumine, teisalt kardetakse globaalse majanduse aeglustumist. Allpool on välja toodud viis põhjust, miks nafta hind on viimase pooleteise kuu jooksul nõnda kiiresti kukkunud.

Ülepakkumine. OPECi riigid tõstsid oma päevast naftatootmist septembris 100 000 barreli võrra, 32,78 miljoni barrelini, mis on viimase aasta kõrgeim tase, selgub Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetest.

Üllatus. USA president Donald Trump tegi kaheksale riigile erandi, kes saavad vaatamata sanktsioonidele Iraanist naftat importida. Sanktsioonid hakkasid kehtima 4. novembril. Erandid tulid turu jaoks üllatusena.

Hooajalisus. Praegusesse hooaega jäävad paljude rafineerimistehaste hooldamistööd, mis on tavapärasest aktiivsemad. USA naftavarud kasvasid 2. novembril lõppenud nädalal 7,8 miljoni barreli võrra, 432 miljoni barrelini. Põhjuseks peetaksegi rafineerimistehaste toodangukärpeid.

Trump. USA president on pidevalt rõhutanud, et nafta hind peaksid olema madalam. Ta kirjutas esmaspäeval Twitteri postituse, milles rõhutas, et pakkumist arvestades peaks nafta olema veelgi odavam.

USA. Ühendriikide naftatootmine tõusis 2. novembril lõppenud nädalal 400 000 barreli võrra, 11,6 miljoni barrelini päevas, mis on kõigi aegade rekord. Riik on nüüd Saudi Araabia ja Venemaa ees maailma suurim naftatootja. Analüütikud ootavad, et tootmine tõuseb järgmise aasta esimeses pooles 12 miljoni barrelini päevas.

Põhjale lähedal?

Analüütikud ütlevad aga, et hinna langus on liiga sügavaks kujunenud ja peagi võiks oodata taastumist.

Kütuseturu nõustamisfirma GasBuddy analüütik Patrick DeHaan ütles MarketWatchile, et nafta hinna langus on tõenäoliselt liialdatud. „Teisipäevane järsk langus oli erakordne ja iseloomustab turgude psühholoogia muutust viimase kuu jooksul,“ nentis ta. „Nafta hind võib veelgi langeda, aga oleme juba põhjale lähedal.“

Uuringufirma Banyan Hill Researchi analüütik Matt Badiali usub, et kõige suurem naftaturu mõjutaja – Saudi Araabia – on saavutamas tootmismahu tippu ega suuda tempot üleval hoida. Saudi Araabia otsustas Iraani sanktsioonide ootuses tootmist suurendada. Selle nädala alguses teatas kuningriik, et plaanib detsembris vähendada päevast tootmist 500 000 barreli võrra. Nafta hinda see tõusma aga ei pannud.

Prognoos kuu aega tagasi: 100 dollarit barrel

Oktoobri alguses jõudis Brenti toornafta 86 dollarile barreli eest. Turud kartsid, et Iraani sanktsioonide tõttu väheneb pakkumine järsult ning see võib tekitada defitsiidi. Ka OPEC teatas, et ei soovi tootmist suurendada. Septembri lõpus prognoosisid analüütikud, et nafta hind võib jõuda isegi 100 dollarile barreli eest.

Hind võttis aga suuna alla, sest Trump tegi Iraani sanktsioonides erandeid ning mure globaalse majanduse aeglustumise pärast süvenes, mis väljendus ka aktsiaturgude languses.

Hetkel kuum