Maksuamet sai õiguse tankistidest mööda minna

Kui seni on maksuamet saanud võlgu sisse nõuda ettevõtte juhatuse liikmetelt, kelleks pahatihti on tankistid, siis edaspidi saab pöörduda otse ettevõtet tegelikult juhtinud isikute poole. „Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla,“ teatas riigikogu.

Praegu on maksuhaldurid sageli vastamisi olukorraga, kus formaalsed juhatuse liikmed — tankistid — on varatud ja neil ei ole ülevaadet juhitavast ettevõttest. Samal ajal saavad pettustest kasu tegelikud juhid, kes maksukahju põhjustavad ja ettevõtet kontrollivad.

Maksuhaldur võib küll üritada tegelikule juhile solidaarset vastutusotsust esitada, kuid tegelikkus on näidanud, et kohtute hinnangul vastutusotsust kehtiva seaduse järgi teha ei saa, kui tegemist ei ole registrikaardile kantud juhatuse liikmega. Tõestamiseks kõlbab näiteks see, kui tegeliku juhi käes on olnud pangakaardid, kontroll rekvisiitide, PIN-koodide ja muu taolise üle.

Hoolimata tööandjate protestist otsustas riigikogu sama eelnõuga luua kohustuse, mille järgi peavad kõik tööandjad kandma töötamise registrisse töötajate ametinimetuse ja töökoha asukoha. Vastavalt rakendusaktide kavale võetakse ametinimetus lähtuvalt riigisisesest ametite klassifikaatorist või selle puudumisel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorist 2008.

Seadusemuudatust peeti vajalikuks, sest sellega saab statistikaamet teha paremat palgastatistikat ja uurida näiteks palgalõhe probleemistikku. See on olulisel kohal ka statistikaameti uues investeerimisprogrammis ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.

Samuti väitsid eelnõu koostajad, et selle eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust, mis tekib statistikaametile erinevate aruannete esitamisel. Alguses tööandjate keskliit sel põhjusel eelnõu ka toetas.

Septembri lõpus tuli liidu juhil Toomas Tamsaril siiski oma pöördumises märkida, et kui eelnõus kirjeldatud andmevajadus on arusaadav ja kindlasti on õige suund halduskoormuse vähendamisele, siis väidet, et halduskoormus väheneb, pole ühegi prognoosiga toetatud.

„Kohati on seletuskirjas nimetatud valdkondi, kus halduskoormus võiks väheneda. Paraku on nimetatud andmekoosseisud maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmiseelnõu kohaselt nii detailsed, et aruandekohustuse laienemisega kõigile tööandjatele halduskoormus pigem kasvab,“ kirjutas Tamsar, kes soovis, et riigikogu eelnõu sel kujul ei toetaks.

Lisaks statistikaametile saab ligipääsu töötamise registrile veel kaitseressursside amet kutsealuste kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks. Sealhulgas võivad nad seda kasutada riigikaitselise sundkoormise määramiseks ja teatavaks tegemiseks. Kaitseväele antakse ligipääs reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks.

Äripäev kirjutas aprillis, et kaitseministeerium näeb seda vaatepunktist, et neil on kaitseväekohustuse tagamiseks õigus kasutada kõiki riigi andmeid, teisalt on tegemist maksuotstarbelise registri kasutamisega hoopis teiseks eesmärgiks, mis seab küsimuse alla nii muudatuse proportsionaalsuse kui andmekaitse. Põhimõtteliselt saab kaitseministeerium ja kaitsevägi õiguse käia inimesi töö juures teavitamas, kui nad neid ametlikult koduselt aadressilt kätte ei saa.

Toona viitas Inimõiguste Keskuse esindaja Kari Käsper, et uus isikuandmete kaitse määrus kehtib ka riigile, tema sõnul peab isikuandmete kogumine ja kasutamine olema proportsionaalne ja sihipärane, kuid soov väärteona karistatava kohustuse rikkumist nende andmete abil tõkestama hakata seda kumbki ei ole. "Keegi ei tule ju töö juurde teatama, kui töötaja on vales kohas teed ületanud või liiga kiiresti autoga sõitnud," märkis ta.

Seadusemuudatuste vastuvõtmise poolt oli 77 riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 3.