• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,77%70 481,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,77%70 481,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
Kolmapäeval sai riigikogus seaduseks kobareelnõu, mis annab maksu- ja tolliametile õiguse maksukahju solidaarselt välja nõuda ettevõtete tegelikult omanikult, kohustab ettevõtjaid sisestama töötajate registrisse ametikoha ja asukoha ning annab sellele registrile ligipääsu ka kaitseväele ja kaitseressursside ametile.
Seadus annab ka senisest suuremad õigused kaitseressursside ametile isikuandmetele ligipääsuks.
  • Seadus annab ka senisest suuremad õigused kaitseressursside ametile isikuandmetele ligipääsuks.
  • Foto: Andres Haabu
Kui seni on maksuamet saanud võlgu sisse nõuda ettevõtte juhatuse liikmetelt, kelleks pahatihti on tankistid, siis edaspidi saab pöörduda otse ettevõtet tegelikult juhtinud isikute poole. „Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla,“ teatas riigikogu.
Praegu on maksuhaldurid sageli vastamisi olukorraga, kus formaalsed juhatuse liikmed — tankistid — on varatud ja neil ei ole ülevaadet juhitavast ettevõttest. Samal ajal saavad pettustest kasu tegelikud juhid, kes maksukahju põhjustavad ja ettevõtet kontrollivad.
Maksuhaldur võib küll üritada tegelikule juhile solidaarset vastutusotsust esitada, kuid tegelikkus on näidanud, et kohtute hinnangul vastutusotsust kehtiva seaduse järgi teha ei saa, kui tegemist ei ole registrikaardile kantud juhatuse liikmega. Tõestamiseks kõlbab näiteks see, kui tegeliku juhi käes on olnud pangakaardid, kontroll rekvisiitide, PIN-koodide ja muu taolise üle.
Äripäev kirjutas aprillis, et kaitseministeerium näeb seda vaatepunktist, et neil on kaitseväekohustuse tagamiseks õigus kasutada kõiki riigi andmeid, teisalt on tegemist maksuotstarbelise registri kasutamisega hoopis teiseks eesmärgiks, mis seab küsimuse alla nii muudatuse proportsionaalsuse kui andmekaitse. Põhimõtteliselt saab kaitseministeerium ja kaitsevägi õiguse käia inimesi töö juures teavitamas, kui nad neid ametlikult koduselt aadressilt kätte ei saa.
Toona viitas Inimõiguste Keskuse esindaja Kari Käsper, et uus isikuandmete kaitse määrus kehtib ka riigile, tema sõnul peab isikuandmete kogumine ja kasutamine olema proportsionaalne ja sihipärane, kuid soov väärteona karistatava kohustuse rikkumist nende andmete abil tõkestama hakata seda kumbki ei ole. "Keegi ei tule ju töö juurde teatama, kui töötaja on vales kohas teed ületanud või liiga kiiresti autoga sõitnud," märkis ta.
Seadusemuudatuste vastuvõtmise poolt oli 77 riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 3.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele