Kutsekoolidest kaob riiklik tellimus

Selline seaduseelnõu jõuab juba järgmisel nädalal riigikogus teisele lugemisele, eelnõu algatajate hinnangul tagab see kutsehariduse parema kättesaadavuse. Mõnevõrra kõhkleval seisukohal on eelnõu suhtes aga ettevõtlusliidud, mis kardavad, et lisarahastus ei osutu piisavaks ning kutset hakatakse andma rohkem õpilaste kui võimalike tööandjate soovi järgi.

Riiklik koolitustellimus asendatakse tegevustoetusega, mis koosneb kolmest komponendist: baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Seoses tellimuse kadumisega läheb ka koolituskohtade arvu kinnitamine eelnõu järgi kooli nõukogu kätte, selle on eelnevalt kooskõlastanud kooli ja ühiskonda sidustav nõunike kogu, selgub eelnõu seletuskirjast.

Ka kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et tulemusrahastamine moodustab vähemalt 20 protsenti kutsekoolide rahastamisest.

Ettepanekule riikliku tellimusega jätkata vastas ministeerium, et peetakse seda siiski otstarbekaks muuta tulenevalt uuest rahastamismudelist ja rahastamise skeemist. Samuti jääb vastutus ka riigile koos tööandjatega ja kohalike omavalitsustega. "Õppekavarühmade kavandamisel lähtutakse OSKA, tööandjate, kohalike omavalitsuste ja koolide ettepanekutest ning õppijate eelistustest," kinnitas ministeerium.

Kutseõppe baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhteks jäi vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine, ilma tulemusrahastamisele miinimumläve seadmata.