Kristjan Pruul • 28. november 2018
Jaga lugu:

Kutsekoolidest kaob riiklik tellimus

Õppekavarühmade koostamine jääb edaspidi koolide otsustada.  Foto: PM/Scanpix

Riik annab kutsekoolide erialade üle otsustusõiguse koolide enda kätte ning senine riiklikul tellimusel põhinev rahastamine muutub õpilaste arvu kõikumisest sõltumatuks baasrahastamiseks ja lisarahastamiseks. Kaubanduskojal on sellele muudatusele vastuväiteid.

Selline seaduseelnõu jõuab juba järgmisel nädalal riigikogus teisele lugemisele, eelnõu algatajate hinnangul tagab see kutsehariduse parema kättesaadavuse. Mõnevõrra kõhkleval seisukohal on eelnõu suhtes aga ettevõtlusliidud, mis kardavad, et lisarahastus ei osutu piisavaks ning kutset hakatakse andma rohkem õpilaste kui võimalike tööandjate soovi järgi.

Riiklik koolitustellimus asendatakse tegevustoetusega, mis koosneb kolmest komponendist: baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Seoses tellimuse kadumisega läheb ka koolituskohtade arvu kinnitamine eelnõu järgi kooli nõukogu kätte, selle on eelnevalt kooskõlastanud kooli ja ühiskonda sidustav nõunike kogu, selgub eelnõu seletuskirjast.

Koolides õpetatavate kavade üle hakkavad otsustama koolid

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi riigikogule saadetud arvamusest selgub aga, et ettevõtlusliit riikliku tellimuse kaotamist ei toeta. "Riikliku koolitustellimuse kaotamisega läheb vastutus koolitustellimuse eest riigilt koolile. Kaubanduskoja hinnangul võib selle muudatuse tagajärjena tekkida olukord, kus kutsekool võtab koolituskohtade loomisel arvesse õpilaste soove, kuid üleriigiline tööturuvajadusega arvestamine jääb tagaplaanile," kirjutab Palts.

Selle tulemusel tekib koja hinnangul risk, et koolid ei võta koolituskohtade loomisel arvesse tööjõuvajaduse OSKA raportite ettepanekuid. Kutsekoolid võivad vähendada koolituskohti nendes õppekavades, mis ei ole õppijate jaoks populaarsed, kuid on tööturu jaoks väga vajalikud, ja suurendada nendes õppekavades, mille vastu on juba praegu õppijatel keskmisest suurem huvi.

Ka tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson andis riigikogule märku, et liit koolitustellimuse vastutuse hajutamist üle koolide ei toeta. "Tervitame soovi, et koolid reageeriksid kiiresti muutustele tööjõuturul, kuid tööandjate hinnangul ei ole ettevõtjate jaoks probleemiks valdkondlik koolitustellimus, vaid pigem õppekavade vähene paindlikkus," kirjutab ta.

"Seletuskirjas on välja toodud, et kui õppijatele meelepärast eriala ei õpetata nende piirkondlikus kutsekoolis, siis ei vali nad kutseõpet või valivad vale eriala, mis omakorda viib õpingute katkestamiseni, mistõttu soovitakse eelnõuga anda koolidele suurem võimalus õppijate soovidega arvestada. Leiame, et õppijate huvides on vajalik tagada nende parem nõustamine, vajalikud toetused ja eelkõige tugev erialaõpe, mitte tingimata kodulähedus," lisab Entson.

Tulemusrahastuse osakaal on tegelikult ebaselge

Ka kardavad ettevõtlusliidud, et kui tulemustasu osakaalu seadusse kirja ei panda, siis võib selle tegelik tähtsus puuduliku eelarve tõttu olematuks jääda.

Tööandjate keskliit toetas põhimõtet, et kutsekoolide rahastamise üheks komponendiks on koole motiveeriv tulemusrahastamine. Kuid Entsoni ettepanekul võiks seaduses ette näha tulemusrahastamise minimaalse osakaalu.

"Kui seaduses puudub selline põhimõte, siis näeme reaalse ohuna, et riik eraldab tulemusrahastamise jaoks liiga vähe raha ning tulemusrahastamine ei hakka soovitud mõju kutsekoolidele avaldama. Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku lisada kutseõppeasutuse seadusesse põhimõte, et kutseõppe rahastamisest moodustab tulemusrahastamine vähemalt ühe kolmandiku," kirjutas ta.

Ka kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et tulemusrahastamine moodustab vähemalt 20 protsenti kutsekoolide rahastamisest.

Haridusministeerium jäi oma arvamuse juurde

Ettepanekule riikliku tellimusega jätkata vastas ministeerium, et peetakse seda siiski otstarbekaks muuta tulenevalt uuest rahastamismudelist ja rahastamise skeemist. Samuti jääb vastutus ka riigile koos tööandjatega ja kohalike omavalitsustega. "Õppekavarühmade kavandamisel lähtutakse OSKA, tööandjate, kohalike omavalitsuste ja koolide ettepanekutest ning õppijate eelistustest," kinnitas ministeerium.

Kutseõppe baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhteks jäi vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine, ilma tulemusrahastamisele miinimumläve seadmata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas