Äripäev • 30. november 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Kuigi ehitussektor on aidanud kiirendada Eesti majanduskasvu, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et paigalseis ekspordis tekitab ebakindlust.  Foto: Raul Mee

SEB: ekspordi paigalseis tekitab ebakindlust

Paigalseis Eesti majanduse ekspordis koos majanduskindluse nõrgenemisega meie peamiste kaubanduspartnerite juures põhjustab tuleviku puhul ebakindlust, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Statistikaameti hinnangul kasvas majandus kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2%. Kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis, mil majandus kasvas 3,8%.

Mihkel Nestori sõnul sõltub Eesti majanduse edasine väljavaade ennekõike sellest, mis sünnib mujal Euroopas ja Põhjamaades.

Euroopa suurte majanduste kasv on sellel aastal märgatavalt pidurdunud. Kui 2017. aastal kasvas euroala majandus 2,4%, siis tänavu kolmandas kvartalis kõigest 1,7%. Nestor toob välja, et suurtest riikidest näitab endiselt kõige paremaid numbreid Hispaania, mille majanduskasv püsib 2,5% ümber. Euroopa majanduse krooniline haige Itaalia kasvas samal ajal vaid 0,8%. Väga järsult on allapoole sööstnud aga Saksamaa ja Prantsusmaa majanduskasv. "Neist esimeses piirdus kolmanda kvartali SKP tõus kõigest 1,2%ga, teises 1,5%ga. Osade analüütikute hinnangul oli nõrk kolmas kvartal ajutine nähe, mida muuhulgas põhjustasid autotööstuse raskused, kuid muid indikaatoreid vaadates ei näi praegu eriliseks optimismiks põhjust olevat," selgitas analüütik.

Nestor tõi esile eurotsooni tööstusettevõtete ostujuhtide indeksi, mis on langenud vähem kui aastaga ligi 61 punkti tasemelt 51,5ni – tase alla 50 viitaks majanduslangusele. Sarnane on trend ka teenindussektoris.

Majandusanalüütik lisas, et Euroopa Komisjoni kindlustundeindikaatorid maalivad olukorrast veidi parema pildi, kuid ka sealt paistab välja tööstusettevõtete kahanenud optimism. Veidi vähem on langenud teenindus- ja kaubandussektori vastavad näitajad, kiita pole ka tarbijakindlus. Omaette on küsimus, kas põhjus on ebakindlus börsidel ja üldine jutt majanduskriisist või leidub sellel objektiivsemaid põhjuseid. Näiteks töötuse määr on jätkanud kahanemist praktiliselt kogu euroalal ja märke võib leida ka kiiremast palgakasvust.

Nestori sõnul on Eesti jaoks kõige kriitilisemat tähtsust omavates riikides, Soomes ja Rootsis, majanduskindluse vähenemine olnud euroala keskmisega võrreldes isegi kiirem. Ta lisas, et praegu viitavad paljud indikaatorid majanduskasvu aeglustumisele, kuid selle protsessi kiiruse ja kestuse kohta on hinnanguid loopida veel vara.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt