"SKP reaalkasv 4,2% kolmandas kvartalis oli küll veidi üle meie ootuste, kuid arvestades seda, et kvartaliarvestus on esialgne ja statistikaamet parandab edaspidi seda numbrit mitu korda, siis kasvu suurusjärk üllatust ei pakkunud," ütles Mertsina.

Kui Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tunneb muret, et majandus kasvas tegevusalati ebaühtlaselt, siis Mertsina näeb majanduskasvu laiapõhjalisena. Samas sarnaselt Ojaga toob ta esile ehitussektori suure mõju. "Kolmandas kvartalis tuli kolmandik majanduskasvust ehitusest. Ka enne 2008.–2009. aastate kriisi andis ehitussektor pikema perioodi jooksul majanduskasvu olulise panuse, kuid nii stabiilselt tugevat mõju ei ole varem olnud," nentis Mertsina.

Kui Swedbanki ökonomist leiab, et praegu on majandus võrdlemisi heas tasakaalus, siis näeb ta samuti, et riik stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti.

Mertsina sõnul on valitsussektori investeeringute kasv sel aastal küll aeglustunud ning peaks aeglustuma ka järgmisel aastal, kuid nende ülikiire kasv möödunud aastal tõstis investeeringute taseme järsult väga kõrgele. "Seetõttu jääb ka lähiaastatel valitsemissektori investeeringute tase SKP suhtes stabiilselt kõrgeks ja seega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti. Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP suhtes on EL kõrgeim," selgitas ta.

Mertsina näeb Eesti majandust analüüsides, et välisnõudlus on nõrgenemas. Ta toob välja euroala ostujuhtide indeksi, mis on langenud kahe aasta taguse tasemeni ning selle piirkonna majanduskasv on aeglustunud.

"Järgmiseks aastaks ootame Soome, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasvu aeglustumist. Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas," leiab analüütik.

Murettekitava kohana näeb Mertsina veel liigkiiret tööjõukulude kasvu, mis liigub jätkuvalt tootlikkusest kiiremini, mistõttu Eesti ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halveneb.

"Kahel viimasel aastal on olukord isegi viletsamaks muutunud. Samas, kui võrrelda meie ettevõtete töötajatele makstud hüvitiste osakaalu selle sektori lisandväärtuses teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis me asume umbes nimekirja keskel. Kuigi Eestis on see osakaal viimastel aastatel tõusnud, on Läti ja Leedu oma madalamatel palgatasemetelt oluliselt kiirema tõusu teinud. Tootlikkuse kasv sõltub aga omakorda paljuski investeeringutest. Koos Eesti majandusse investeeritud kapitali aeglasema kasvuga kriisijärgsetel aastatel on ka tootlikkuse kasv tagasihoidlikum olnud," selgitas Swedbanki ökonomist.

Mertsina ei jätnud mainimata ka hõivekasvu, mille pidurdumine aeglustab Eesti majanduskasvu.

"Tööjõuturg on muutunud üha pingelisemaks ehk uut tööjõudu Eesti residentide hulgast leida on üha keerulisem. Samuti konkureerime me tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu pärast ka lähiriikidega. Lühiajaliste töölubadega on Eestisse tulnud küll juba ligikaudu 12 800 vöörtöölist, millele tuleks juurde lisada veel tähtajalise elamisloaga inimesed (2600) pluss ebaseaduslikult töötavad inimesed, kuid ikkagi on ettevõtete peamine majandustegevust piirav tegur tööjõupuudus. See probleem on aina tõsisemaks muutunud," leiab Mertsina. Tema sõnul lähiaastatel Eesti-sisene hõivekasv pidurdub ning ilma võõrtööliste toeta pidurdab see tõenäoliselt ka Eesti majanduskasvu. "Lisaks nõudlusele toetaksid majanduskasvu suuremad investeeringud efektiivsusesse, targem ettevõtete juhtimine ja suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste tootmine," lisas ta.