Pille Ivask • 11. detsember 2018
Jaga lugu:

Maksuamet suunab pilgu Facebookis äritsejate poole

Ümbrikupalkade küsitluse tutvustamine kaubandus-tööstuskojas.  Foto: Liis Treimann

Kui ümbrikupalkade maksmine on ettevõtluses jäänud umbes samale tasemele, on uute probleemidena esile kerkimas välistööjõu kvoodi kiire täitumine ning eraisikute äri internetiportaalides.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles juba viiendat ümbrikupalkade uuringut kommenteerides, et mustalt maksmine ei ole suurenenud. „Arvestades palkade survet, siis ma ise julgeksin esineda positiivsema sõnumiga, et ei ole läinud hullemaks,“ tõdes Palts.

Siiski on ettevõtjate seas esile kerkinud uued teemaderingid, mis varasematest küsitlustest välja tulnud ei ole.

Renditööjõud kontrolli alla

Uue probleemina tuli välja näiteks välistööjõud ning selle reguleerimise vajadus. „Meie küsitluses varem pole välistööjõu konteksti nii palju välja toodud,“ tõdes Palts.

Uuringust selgub, et ettevõtjate sõnul on mõistlik lubada välistööjõudu riiki kontrollitult ning tööjõu vahendajad tuleks senisest suurema kontrolli alla võtta.

Tööjõukvoodi kiire täitumine on aina suurem probleem, näiteks tänavu sai kvoot täis aasta esimeste kuudega. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on varem öelnud, et tööjõu vajadus on kasvanud nii suureks, et niipea, kui uute lubade taotlemine aasta alguses algab, tekib elamis- ja töölubade hankimisel täielik kaos.

Tamsari sõnul taotlevad kolmandate riikide elanikud tööloa Poola ja Leetu ning liiguvad siis renditööjõuna Eestisse edasi. Selliseid töötajaid on Tamsari sõnul Eestis 5000–10 000. „Laseme sedasi Eestisse kõige odavamat tööjõudu, kuid kõrgema kvaliteediga töötajate sissevedu piirame,“ rääkis Tamsar.

Suur kvoodiprobleem tähendab, et ettevõtjad peavad kasutama kas lühiajalist tööjõudu või mõtlema skeemidele, mis aitaksid töötajaid riiki tuua. Halvemal juhul minnakse ka ebaseaduslikku teed. Kuivõrd aga „ümber nurga“-variandid võimaldavad maksude maksmisest kõrvale hiilida, mõjutab see konkurentsi ning sellele on ettevõtjad uuringu tulemuste põhjal ka viidanud.

Stera Saue tegevdirektori Veiko Vaheri sõnul saab võõrtööjõu kvoot täis liiga kiiresti ning lühiajaliste töölubadega tegelemine põhjustab ettevõtele suurt halduskoormust. Poliitilist tahet asja muuta ta aga ei näe.  Foto: Raul_Mee

Metallitööstuse Stera Saue tegevdirektor Veiko Vaher ütles, et lühiajalise tööjõu kasutamise puhul on ettevõtte halduskoormus oluliselt suurem. Talle näib, et poliitiline tahe asja muuta puudub. Need, kes aga välistööjõule vastu on, külvavad ühiskonnas hirmu.

„Tegelik elu on teistsugune. Isegi pikaajalise tööloaga tulijad pole huvitatud, et siin pikka aega olla,“ ütles Vaher ja lisas, et ta ei tea ühtegi pikaajalise tööloaga töötajat, kes tahaks Eestisse alaliselt elama jääda. Pigem on tegu töötajatega, kelle huvi on siin raha teenida ning seejärel kodumaale naasta.

Facebooki-äride häda

Teise uuema probleemina vajavad ettevõtjate sõnul lahendust eraisikute ja väikekaupmeestega seotud ärid. Selle lihtsaim näide on Facebooki gruppides toimuv aktiivne äritsemine, millest ka Äripäev hiljaaegu kirjutas. Nimelt rääkis spordipoe Popsport! omanik Tarmo Kajandi, et Facebooki gruppides on uute asjadega kauplemine läinud üle igasuguse piiri ning seesugune varjatud äritegevus peab päitsed pähe saama.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõdes, et maksuamet pole veel hinnanud, kui suure maksuagu Facebookis tehtavad ärid riigi tuludesse tekitavad. „Mõned mõtted on, mida võiks teha,“ vihjas Reitmann tulevikuplaanidele. Seni on maksuamet põhjalikumalt käsile võtnud jagamismajanduse, et inimesed hakkaksid vabatahtlikult oma tulusid deklareerima.

Facebookis tehtavate äride kohta ütles Reitmann aga, et tegu pole niivõrd maksude teemaga. „Kui Facebookist jope ostan, mis garantii ma saan. See on natuke laiem teema,“ arutles ta ja lisas, et seesuguse äritegevuse suurenemist on maksuamet täheldanud juba tükil ajal.

Maksumoraal kõrgele

Muudest ettevõtjale muret tekitavatest probleemidest võib esile tuua maksuraha läbipaistvama kasutamise, mis aitaks Paltsi sõnul hoida ja ka tõsta maksumoraali. Nimelt tunneb maksuameti andmeil 92% Eesti elanikest, et maksude maksmine on kohustus, samas iga neljandik leiab, et maksude maksmist on lihtne vältida.

Seetõttu hindavad ettevõtjad, et ümbrikupalkade maksmist võiks karmimalt karistada ning kui on tõendatud, et ümbrikupalka soovis töötaja, võiks vastutus langeda ka viimasele.

Ühtlasi aitaks ümbrikupalkadega võitlemisele kaasa uuringus osalenud ettevõtjate hinnangul pensioni senisest suurem sidumine sissetulekuga ning maksu- ja tolliametiga koostöö edendamine, aga ka leebem maksupoliitika.

Probleem endiselt ehituses

Suurim ümbrikupalkade maksja on aga endiselt ehitussektor, kus, tõsi, on ümbrikupalkade osakaal langenud läbi aastate madalaimale tasemele. Teisel kohal on traditsiooniliselt majutus ja toitlustus ning kolmandal kohal kunst, meelelahutus ja vaba aeg.

Uuringust selgub, et suurenenud on ka osaliselt mustalt saavate töötajate osakaal. Näiteks veonduses ja laonduses hindab 90% vastanutest, et kui 90% palgast makstakse ausalt, siis 10% lisatasu pealt jäetakse maksud maksmata.

Sellele tendentsile on viidanud Palts ka varem, öeldes, et aina enam on ta ettevõtetelt kuulnud, et uue tulumaksukorra tõttu tahavad inimesed saada osa palka mustalt. Palts märkis, et kuna palgad on hakanud aina kiiremini kasvama, kipuvad töötajad ütlema tööandjale, et need peaksid arvesse võtma töötaja maksuvaba tulu ning hirmus midagi juurde maksta eelistavad nad ülejääva osa saada muudmoodi.

Samas on neid sektoreid, kus ettevõtjad ütlesid, et üle poole makstakse ümbrikus, jäänud uuringu põhjal võrreldes varasemaga vähemaks.

Kaubandus-tööstuskoja uuring tehti tänavu oktoobris-novembris ning sellele vastas 140 ettevõtet, mis on umbes 100 võrra vähem kui varasematel aastatel. 59% vastanutest oli Harjumaalt, kõigist vastanutest 29% olid töötlevas tööstuses tegutsevad ettevõtted, neljandik hulgi- ja kaekaubanduses ning 8% ehituses tegutsevad firmad.

Vastupidiselt eelmiste küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni 5 protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindab ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6–10 protsenti.

Maksuameti fookus riigihangetel

Kui 2021. aasta lõpuks tahab maksuamet vähendada ümbrikupalga saajate osakaalu poole võrra, soovib amet ümbrikupalga täiesti välja juurida riigihangetest.

Maksuameti andmeil sai eelmisel aastal ümbrikupalka 13% töötajatest. See jääb tervelt 5%ga alla maksuameti samaks aastaks määratud sihttasemele.

Väga ambitsioonikas on maksuameti plaan ka riigihangetel, kust tahetakse ümbrikupalk sootuks välja juurida. Igal aastal teeb riik hankeid umbes kahe miljardi euro eest, kolmandiku neist hangetest moodustavad ehitushanked. Ehituses on ümbrikupalkade maksmine aga suurim ning maksuameti hiljutiste kontrollide põhjal saab öelda, et 7 protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest oli registreerimata ehk said töötasu täies mahus mustalt.

Maksuameti teravaima pilgu alla satuvad ehitushanked, mille väärtus on suurem kui miljon eurot.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann selgitas, et kuivõrd allhankijad vahetuvad objektil sageli, tuleb lepinguid juba algselt koostada selliselt, et hankes osalejad vastavad kindlatele kriteeriumitele ning neid andmeid on võimalik ka kontrollida. Viimane saakski maksuameti ülesandeks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas