• Jaga lugu:

    Riigiabi kasvas kolmandiku

    Valdavalt läks riigiabi keskkonnakaitseleFoto: EPA

    Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest toetati möödunud aastal ettevõtlust kokku 309 miljoni euroga, riigiabi moodustas sellest 266,6 miljonit eurot, kasvades aastaga 33,6%, selgus täna valitsusele esitatud ning heaks kiidetud Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaatest.

    Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi ütles ministeeriumi teates, et toetusteks eraldatavad summad on suured ja seda olulisem on, et seda tehakse vastavalt riigiabi reeglitele. „Riigiabi reeglid on olenevalt valdkonnast spetsiifilised ning seetõttu peab ettevalmistav töö riigiabi andmiseks olema põhjalik. Rahandusministeerium jätkab nõustamisega, et abi andjad teaks riigiabi nõudeid järgida,“ märkis Raigo Uukkivi.
    Kõikidest toetustest, tagatistest ja maksusoodustustest moodustas riigiabi 266,6 miljonit eurot, kasvades aastaga 33,6%. Riigiabi kogumahu kasvu mõjutas peamiselt horisontaalse riigiabi kasv, mis oli 56,4 miljonit eurot. Suurenes ka muudeks eesmärkideks antud riigiabi: regionaalabi anti ligi 8,6 miljonit eurot, abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks moodustas 19,5 miljonit eurot, sektoraalse riigiabi maht oli kokku 19,6 miljonit eurot sh transpordisektorile antud abi oli 8,5 miljonit eurot. Põllumajandussektori riigiabi moodustas ligi 11,3 miljonit eurot.
    Riigiabi osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,31%. Riigiabist enamik ehk 78,4% anti toetustena (209,1 miljonit eurot). Järgnesid 21,4% maksuvabastused ja maksusoodustused (57,1 miljonit eurot), 0,13% tagatised (0,3 miljonit eurot) ja 0,01% laenud (0,03 miljonit eurot).
    Horisontaalsest riigiabist kasvas peamiselt riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning keskkonnakaitseabi. Veel suurenes abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamiseks ning abi teadus- ja arendustegevuses. Näiteks toetati Eesti audiovisuaalsektorit ning anti piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust aastateks 2014–2020.
    2017. aastal suurimad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad olid põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet 26,9%, AS Elering 25,1%, kultuuriministeerium 13%, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 8% ja Keskkonnainvesteeringute Keskus 7% abi kogumahust. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti antavast abist suur osa on seotud erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega ning AS Elering annab keskkonnakaitseabi taastuvenergiatoetuste näol.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.