Euroopa Liidu riigipead otsustasid eilsel tippkohtumisel pikendada Venemaale kehtestatud sanktsioone veel pooleks aastaks, sest Minski kokkulepped on jätkuvalt täitmata.

- Balti riikide üleskutse lisasanktsioonidega Venemaad ähvardada toetust ei leidnud.
- Foto: Eesti Meedia/Scanpix
Ülemkogu arutas ka Venemaa poolt Kertši väinas 25. novembril toimunud sõjalise jõu kasutamist Ukraina laevade ja meeskondade vastu ning pidas seda äärmiselt murettekitavaks. Lisaks rõhutasid riigijuhid, et jõu kasutamisel ei ole mingit õigustust ning see on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine.
"Ukraina mereväelased ja laevad tuleb viivitamatult vabastada. Lisaks tuleb tagada Kertši väinas ja Aasovi merel meresõiduvabadus," ütles peaminister Jüri Ratas kommunikatsioonibüroo vahendusel.
"Euroopa Liidu järgmised sammud peavad sõltuma sellest, kui kiiresti meremehed ja laevad vabastatakse. Oleme valmis peagi täiendama ELi piiravaid meetmeid Venemaa suhtes," ütles peaminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reuters kirjutab, et kuigi Ülemkogult täiendatavaid sanktsioone oodati, siis praegu üritavad Saksamaa ja Prantsusmaa saavutada meremeeste vabastamist ning seetõttu lisasanktsioone ka ei tulnud. Balti riigid, Poola, Rootsi ja Suurbritannia oleksid soovinud palju konkreetsemat viidet uutele sanktsioonidele, kuid Berliin ja Pariis ütlesid, et praegu ei ole õige aeg.
Rahaline toetus Ukrainale
Ülemkogu rõhutas, et ELi majanduslik toetus Ukrainale praeguses olukorras on väga oluline. „Peame toetama Ukraina Aasovi-äärseid piirkondi,“ lausus peaminister Ratas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!