Ministeerium: tankistide seadus ei olegi kõigile mugav

"Eelnõu kooskõlastusele esitamisel oligi soov teada saada, kas ettevõtluskeskkond on valmis sedalaadi ebamugavusi taluma, et oluliselt vähendada variisikute kasutamise võimalusi ja seeläbi veelgi suurema kahju tekkimist just ausatele ettevõtjatele,“ ütles Niklus.

Ta märkis, et tuleb jõuda üksmeelele, kas pidada variisikute tõttu tekitatud kahju Eesti ettevõtlusele „sääseks“ või „elevandiks“. "On ju seni ettevõtlusorganisatsioonid korduvalt justiitsministeeriumiga kohtumistel kinnitanud, et variisikutega seotud väärkäitumiste hulk ja seeläbi ausatele ettevõtjatele tekitatud kahju on niivõrd suur, et vaja on kasutusele võtta äärmuslikud ja ranged abinõud.“ Niklus lisas, et välja pakutud lahenduste puhul ongi soovitud algatada ühiskondlik arutelu, kas need abinõud on piisavad ja efektiivsed või hoopis ülemäärased ja ebavajalikud.

Niklus tõdes, et kui vaadata konkreetseid olukordi, siis ilmselt on sellises äriühingus, kus enamusosanik niivõrd suurel määral soovib vähemusosanikku kiusata ja tema elu ebamugavamaks muuta, koostöö nii või naa välistatud. Ta lisas, et ilmselt ei ole osanike vahelise tüli tõttu võimalik leida ka kolmandast isikust ostjat, kes sooviks sellesse tülipessa asuda. Lisaks ei ole tõenäoline ka enamusosaniku valmisolek osalus ära osta, sest siis oleks ta kohase pakkumise juba teinud.

"Seega on ilmselt kirjeldatud olukorras vähemusosanikult praktiliselt väga keerukas õiglase tasu eest sellest äriühingust väljuda sõltumata sellest, kas osade võõrandamise keeldu tuleb või ei tule," selgitas Niklus ning lisas, et seetõttu on mõnevõrra liialdatud väide, et vähemusosaniku paneb väga rasekesse olukorda üksnes eelnõus kirjeldatud osa võõrandamise keeld, kui riigile on jäetud asjakohased aruanded esitamata.

Teine oluline piirang, mis sama eelnõuga kehtestatakse, takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata. Niklus ütles, et kõigepealt tuleb välja tuua, et kavandatud meetme peamine eesmärk on vältida variisikute kõige esmasemat ja lihtsamat käitumismudelit – majandusaasta aruande esitamata jätmine lootuses, et riik kustutab ühingu registrist ilma, et võlausaldajatel tekiks valmisolek või reaalne võimalus kaasa rääkida võlgniku võlanõuete osas.

"Kui variisikuks määratud inimene soovib enda „juhitavas“ ühingus hakata kasutama seda sama võtet ja tahab jätta majandusaasta aruanded registripidajale esitamata, siis oleks eelnõus välja toodud muudatuse kohaselt välistatud tema edasistel katsetel olla variisik mõnes uues ühingus,“ märkis ta. Niklus lisas, et see omakorda muudaks variisikute kasutamise palju keerukamaks ja juba lühikese ajaga vähendaks kindlasti ka neid olukordi, kus saab variisikuid kasutada. "Kui selle abinõuga saavutatakse ühtlasi ka majandusaasta aruannete parem ja õigeaegsem esitamine, siis saab seda pidada positiivseks kaasmõjuks.“

Niklus märkis, et tegemist on ikkagi alles eelnõu kooskõlastamisega, mille eesmärk ongi koguda erinevaid arvamusi ja seisukohti, et välja selgitada, kas eelnõus pakutud lahendused on sobivad ja eesmärgipärased. Tema sõnul on arutelu ja kriitika tervitatav, kuid teretulnud on lisaks sellele ka võimalike lahenduste välja pakkumine, et olemasolevaid probleeme paremini ja sobivamalt lahendada.