Kas me peaks Saksamaa majanduse pärast muretsema?

Esmalt faktidest. Teisipäeval avaldas Saksa statistikaamet esmase hinnangu riigi majanduskasvu kohta 2018. aastal, mille põhjal suurenes SKP mullu 1,5%. Nagu iga number, tuleb see panna konteksti: ühelt poolt oli tegemist väikseima kasvuga alates 2013. aastast ja veel mullu suurenes Saksamaa SKP 2,2% jagu. Teisalt on ilmselt vähe analüütikuid, kes 2017. aasta tõusu jätkusuutlikuks pidasid, võttes arvesse, et Saksa majanduse pikaajaline keskmine kasv on piirdunud vaid 1,2%ga.

Kui leheveergudelt jääb mulje, et Saksamaa majanduskasvu on aeglustanud peamiselt probleemid tööstuses ja ekspordis, siis tegelik pilt on mitmekesisem. Nimelt on tugevalt pidurdunud ka eratarbimine, mis inflatsiooni mõju maha lahutades mullu vaid protsendi jagu suurenes. 2017. aastaga võrreldes oli kasv seega pea poole aeglasem. Niivõrd konservatiivsed oli sakslased kulutuste suurendamisel viimati 2014. aastal. Pärast jaanuarikuist tippu on Saksa tarbijakindlus järjepidevalt langenud, mis ei luba head ka alanud aastaks.

Ent samamoodi võttis hoogu maha ka väliskaubandus. Kui 2017. aastal kasvas eksport väga tugeva 4,6% jagu, siis 2018. aastal aeglustus kasv 2,4%ni. Erinevalt teistest suurriikidest on eksport Saksa majanduse jaoks pea sama tähtis kui eratarbimine, moodustades poole riigi SKPst – niivõrd suure majanduse jaoks harukordselt kõrge suhtarv. Võrdluseks piirdub USAs ekspordi osatähtsus SKPs 12%ga, Jaapanis 18%ga ja isegi „maailma tehas“ Hiina ekspordib kaupu ja teenuseid vähem kui 30% väärtuses SKPst.

Suuresti oli aeglasema ekspordi kasvu taga pea 10% langus Hiina-suunalises kaubanduses. Kuid samaväärse löögi andis ka ekspordi kahanemine Hollandisse. Lisaks vähenes eksport Saksamaa suurima kaubanduspartneri juurde USAsse ja jäi eelmise aasta tasemele Prantsusmaale.

Millest siis niivõrd suur tähelepanu Hiina rollile Saksa majanduses? Sest Hiina nõudlus on soosinud Saksa tööstust just pikaajalises vaates, olles suurim panustaja Saksamaa ekspordi kasvu viimase 10 aasta jooksul. Nüüdseks on sellise kasvutempo jätkumine muutunud kaheldavaks. Ühelt poolt võtab Hiina majandus hoogu veidi maha ja ärev seis kaubanduspoliitikas ei ole sealsetele ettevõtetel just julgustav märk, et teha investeeringuid kallisse Saksa tehnoloogiasse. Teisalt muutub Hiina majandus struktuurselt – edasine kasv ei põhine niivõrd ekspordil ja investeeringutel, vaid tarbimisel. Lisaks on Hiina tehnoloogiline tase aina kõrgem ja vajadus sakslaste konstrueeritud masinate ja seadmete järele väiksem.

Siiski võib väita, et praegune seis Saksamaal ei ole mingi ootamatu kuristik. Eeldada maailma ühelt kõige jõukamalt riigilt aastas enam kui 2% SKP tõusu on selgelt liiast ja pigem liigub sealne majandus tagasi oma pikaajalisele kasvurajale. Peaasi, et konservatiivne sakslane praeguse negatiivse uudisvoo valguses üle ei reageeri.

Mida peaks sellest arvama üks lihtne eestlane? Saksamaa majandus on Eesti jaoks mõistagi tähtis. Eelmisel aastal liikus sinna 7% siin toodetud kaupadest, millega Saksamaa oli Eesti tähtsuselt kolmas kaubanduspartner. Mis vähemalt sama oluline – Saksamaa on kõige olulisem sihtkoht meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks, mis muu hulgas tähendab, et hulk Eesti ettevõtted ekspordib Saksamaale kaudselt, läbi Põhjamaade kulgevate väärtusahelate.

Peamiste kaubaartiklitena viib Eesti ise Saksamaale elektri- ja meditsiiniseadmeid, puittooteid, mööblit ning valmismaju, mis annavad kokku umbes kaks kolmandikku sinna suunduvast ekspordist. Kuigi nende seas on nii Saksa siseturule mõeldud kui sealt edasi eksporditavaid kaupu, siis vaadates praegusi suundumusi Saksa majanduses, on põhjust hinnata konservatiivselt mõlema kasvupotentsiaali. Kindlasti peaks lähiaastate eesmärk olema Saksamaa-suunalise ekspordi mitmekesistamine, sest arvestades turu suurust ja jõukust on seal oma nišš võimalik leida igaühel.