Rootsi pääses patiseisust

Löfven sai uuesti peaministriks hoolimata sellest, et rohkem saadikuid hääletas tema vastu kui poolt – poolthääli sai sotsiaaldemokraat 115, vastuhääli 153 ning hääletamata jättis 77 Riksdagi liiget. Kurioosne olukord tuleneb Rootsi parlamendi eripärast, mille kohaselt peaministrikandidaati ei valita mitte poolthäältega, vaid saab tagasi lükata vastuhäälte enamusega. Selleks oleks pidanud Löfveni vastu hääletama 175 rahvasaadikut, kes oli ka peaminister aastatel 2014–2018.

Patiseis õnnestus murda seeläbi, et uus koalitsioon (sotsiaaldemokraadid ning rohelised) suutis veenda keskparteid ning liberaale kinnitama valitsust vastukaaluks, et uus valitsus kaldub oma majanduspoliitikas rohkem paremale. See tähendab muu hulgas maksude alandamist ning tööseaduste regulatsioonide vähendamist, vahendab Reuters. Lisaks ei astunud valitsuse moodustamisele vastu vasakpartei, seda küll vastumeelselt.

Tagasivalitud peaminister lausus eile, et patiseisust läbimurdmist motiveeris paremäärmuslusele vastu astumine. "Järjest enam valitsusi on hakanud sõltuma parteidest, kellel on antidemokraatlik agenda. Rootsi valis teise tee," ütles Löfven, kes viitas sellega oma kõnes Rootsi Demokraatlikule parteile, kes suutis septembrikuistel valimistel koguda 62 kohta.

Rootsi parlamendis on vasaktsentristlikel jõududel – sotsiaaldemokraadid (100), rohelised (16), vasakpartei (28) – kokku 144 kohta. Paremtsentristidel – mõõdukad (70), keskpartei (31), kristlikud demokraadid (22) ning liberaalid (20) – on kokku 143 kohta.

Uus kabinetikoosseis peaks selguma esmaspäeval.