Äripäev • 24. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Ettevõtjad võitlevad jäätmeseaduse vastu

Kaubanduskoda koos suure osa jäätmevaldkonna osapooltega ei toeta jäätmeseaduse eelnõud ja soovib, et alustataks uue eelnõu koostamist.

Prügi Iru elektrijaamas.  Foto: Andras Kralla

Praegune eelnõu on riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on koja hinnangul segane, paljude muudatuste järele puudub vajadus ning on risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, mis toovad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

2010. aastal alustati uue jäätmeseaduse koostamist, mille eesmärk oli jäätmeseaduse ja pakendiseaduse liitmine. Sellega loodeti seadusest kaotada vastuolud, ühtlustada mõisteid ning muuta seadus erinevatele osapooltele arusaadavaks. "Aja jooksul on eesmärk hägustunud. Nüüd soovitakse eelnõu abil üle võtta ka Euroopa Liidu direktiive ning teha muid väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, mida ei ole jäätmevaldkonna osapooltega läbi arutatud," seisab koja kirjas.

Kes ei toeta?

Lisaks Kaubanduskojale ei toeta eelnõud Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Mittetulundusühing Jäätmehalduskeskus. Eelnõuga on rahulolematu ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu esialgne maht oli üle saja lehekülje ning täna soovitakse muuta juba rohkem kui veerandit eelnõust. Jaanuaris esitas Keskkonnaministeerium riigikogu keskkonnakomisjonile ligi 200 muudatusettepanekut, mis juba üksi on oluliselt suurem kui tavaliste eelnõude maht, märgib koda. Lisaks on mitmeid muudatusettepanekuid viimase aasta jooksul ka korduvalt muudetud või hoopis tühistatud. "Seega on täna väga keeruline saada aru, milline on eelnõu lõplik sõnastus."

Kui palju energiat kulub ühe kurgi tootmiseks?

Jäätmevaldkonna osapooled, sh kaubanduskoda on esitanud eelnõu kohta sadu lehekülgi märkuseid, kommentaare ja ettepanekuid. "Näiteks sooviti algselt kehtestada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks. Seega oleks tootja pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks," seisab koja teates.

Lisaks sooviti eelnõuga laiendada pakendiettevõtjate vastutust. Eelnõu kohaselt oleks pakendiettevõtja pidanud kokku koguma pakendid koos tootega, need taaskasutama ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud. "Näiteks kingade maaletooja oleks pidanud kokku koguma kingakarbid ja kasutatud kingad, need taaskasutama ning kandma sellega seonduvad kulud," toob koda näite.

Miljonid ja kümned miljonid

Koda ei ole rahul, et keskkonnaministeerium ei ole loobunud pakendijäätmete kohtkogumise ideest, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaks kandma pakendiettevõtja. "Ministeerium ei ole analüüsinud, milline on selle muudatuse mõju inimestele, pakendiettevõtjatele või keskkonnale. Kaubanduskoja esialgsete arvutuste kohaselt suurendaks muudatus ühiskonna kulusid miljonite või isegi kümnete miljonite eurode võrra aastas. Lisaks pakendiettevõtjatele on sellele muudatusele vastu ka korteriühistud," märkis koda.

Koja teates seisab, et kuigi tänaseks on meediast korduvalt läbi käinud väidetav trahvinumber, milleks on 100 miljonit eurot, kui Eesti ei võta aastaks 2020 ringlusse vähemalt 50% olmejäätmetest, siis jäätmevaldkonna osapooled ei taipa, kuidas on sellise numbrini jõutud. "Võttes arvesse, et lubatud 50% taaskasutusmäärani jõudmiseni on veel aasta aega ning Eesti ei ole ainuke liikmesriik, kellel sellega raskusi võib tekkida, on ennatlik rääkida võimalikust trahvist ning selle suurusest," seisis teates. Nende hinnangul on Eestil võimalik täita aastaks 2020 olmejäätmete ringlussevõtu 50%-list sihtmäära ka eelnõud vastu võtmata.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt