Möödunud aastal pöördus õiguskantsler riigikohtusse, sest tema hinnangul oli seadusevastane Tallinna komme nõuda jäätmeveol elanikelt ja ettevõtetelt eraldi tasu nendega arveldamise ja sellega seotud registri pidamise eest.

Riigikohus selgitas, et kohalik omavalitsus vahendas jäätmete vedamise teenust ning tal oli õigus küsida teenustasu ka nende kulude katteks, mis kaasnesid jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arveldamisega.

Samas asus kohus seisukohale, et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise kuludest tuleb eristada jäätmevaldajate registri pidamise kulusid ja neid ei saa arvestada teenustasu hulka.

"Jäätmevaldajate registri pidamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mille täitmist tuleb rahastada muudest allikatest, mitte jäätmevaldajalt nõutavast teenustasust," teatas riigikohus.

Kuni 2015. aastani kehtinud jäätmeseadus lubas olmejäätmete veo korraldada nii, et prügiveofirmale maksab teenuse eest kohalik omavalitsus, omavalitsusele omakorda aga jäätmevaldaja ehk elanik või ettevõte.

Seaduse muutmise järel see võimalus kaotati, kuid varem algatatud riigihanked võidi lõpuni ning hanke tulemusel jäätmevedajatega sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus kuni lepingute kehtivuse lõpuni endiselt jäätmeveo teenust vahendada.