Eestit ähvardab prügitrahv

Jäätmed.  Foto: Terje Lepp

Olmejäätmete nõutud ulatuses ringlusse võtmine 2020. aastal on tugeva kahtluse all ning Euroopa Komisjon võib selle eest Eestit ka trahvida, eesmärgi saavutamiseks vajalik jäätmeseadus on aga taas takerdunud riigikogusse.

Eesti on üks 14 liikmesriigist, kus kohalikes omavalitsustes kogutavad jäätmeid ei võeta piisavalt uuesti kasutusse, kirjutas Euroopa Komisjon esmaspäeval. Selleks, et 2020. aastaks oleks tagatud poolte jäätmete taaskasutus ringlussevõtt saadeti riikidele ka uued juhised, kui aga neistki tulu ei tõuse, ähvardab Eestit ületuleva aasta järel kopsakas trahv.

Kopsakas trahv

Kui suur täpselt, seda keskkonnaministeeriumist ei öelda. "Ega see mingi paar tuhat eurot ei ole, selline trahv kindlasti jätab oma jälje," kommenteerib ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ja ruttab kinnitama, et trahv ei ole ka komisjoni eesmärk omaette. "Trahv oleks kõige halvem variant, võetakse kindlasti ka arvaesse, kas liikmesriigid on teinud kõik endast oleneva, rakendanud meetmeid ja kuulanud komisjoni ettepanekuid," räägib Heinma.

Põhiliselt käib jutt olmejäätmete kogumisest ja ringlusse laskmisest. Praegu leitakse uus kasutus kolmandikule tekkinud jäätmetest, üle poole põletatakse Irus ning ülejäänud ladestatakse prügimägedele. Seda viimast aga järjest rohkem. Kui eelmisel aastal ladestati 16-17 protsenti, siis tänavu ähvardab see 20 protsendile tõusta.

Põhjus on prügimägede madalad hinnad ja Irus küsitavate hindade tõus. Kui varem maksis Irus tonni jäätmete üleandmine 40 eurot, siis nüüd on see tõusnud 60 euro kanti, mis iseenesest ei erinegi prügimäele viidavate jäätmete eest küsitavast hinnast. Iru hinnatõus ei ole Heinma sõnul probleem, see peakski tõusma, asi on keskkonnatasudes, mida nõutakse prügimägedelt – need on 30 euro tasemel, mis on 2015. aasta tase. Küsimusele, miks ministeerium siis keskkonnatasusid ei tõsta, vastas Heinma, et ministeeriumis ja ka ministri tasemel on selleks toetus täiesti olemas, seda soovitab ka Euroopa Komisjon, kuid nagu aktsiiside ja maksudega ikka, vajab see seaduse muutmist ning vastavalt laialdast toetust ka valitsuses ja riigikogus.

Hinnahierarhia on tagurpidi

Komisjon aga rõhutab, et just hinnad võiksid olla need hoovad, millega jäätmehierarhiat paremini rakendada. See tähendab, ladustamine peaks olema kõige kallim, siis põletamine ja kõige odavam taaskasutamine ringlussevõtt, praegu kipub see vastupidi olema. Selleks, et pool läheks taaskasutusse ringlusse, peavad vähenema nii prügimägedele minevad mahud kui tegelikult ka Irus põletatavate jäätmete osakaal, sest põletamine samuti jäätmete taaskasutamisena ringlussevõtuna arvesse ei lähe.

Samuti soovitas komisjon kaaluda omavalitsuste trahvimist juhul, kui üksikute omavalitsuste tasemel nõutud ringlussevõttu ei saada, ning pakendijäätmete kogumise kohustuse panemist omavalitsustele. Viimase osas on ministeeriumi seisukoht aga vastupidine: pakendijäätmete kogumise kohustus tahetakse panna justnimelt pakendiorganisatsioonidele ja seda kõikjal, kus prügi juba praegu kogutakse, see tähendab kodude juurest. Praegu koguvad need organisatsioonid samuti vajadusel elanike juurest tasuta pakendeid, aga Heinma sõnul on korteriühistute soov endale tasuta konteinereid tellida olnud tagasihoidlik, sest see nõuaks ka korralikumat prügi sorteerimist.

Ministeerium tegi vastavad muudatused maikuus ka juba eelmisest aastast riigikogus ringe tegevasse jäätmeseadusse, millest tõusvatest tülidest on ka Äripäev mitu korda kirjutanud. Ministeeriumi ja ministri kindel soov on, et seadus ikkagi riigikogu praeguse koosseisu ajal vastu võetakse, aga "teemasid on palju ja huvigruppe samuti".

Raevukas reaktsioon ettevõtjatelt ja 10 miljonit lisakulu

Ministeeriumi viimane kommentaar ei anna just kõige paremini edasi raevukat vastust, mille ettevõtlusliidud jäätmeseaduse viimastele muudatusettepanekutele tegid: „muudatuste mõjud on analüüsimata,“ „taunime ministeeriumi käitumist,“ „riik teeb olulisi otsuseid, hindamata muudatuste mõju,“ kirjutasid kaubandus-tööstuskoda, keemiatööstuse liit, toiduainetööstuse liit ja kaupmeeste liit riigikogu keskkonnakomisjonile.

Muret tekitav muudatus nõuab, et pakendiorganisatsioonid tagaksid kõigi tagatisrahata pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise nende jäätmevaldajate (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad) juurest, kus on korraldatud jäätmevedu, kusjuures pakendijäätmete äravedu peab toimuma vähemalt sama sagedusega kui segaolmejäätmete äravedu.Liitude hinnangul suurendab pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine ühiskonna kogukulusid minimaalselt 10,6 miljoni euro ulatuses aastas. See pakendiorganisatsioonidele pandav kohustus tuleks aga kinni maksta ettevõtetel, mis tagatisrahata pakendeid turule saadavad.

Märkimisväärsed kulud tulevad liitude hinnangul ka inimestele. "Kui iga maja juurde tuleb osta üks pakendikonteiner, siis selle ühekordne kogukulu on ligikaudu 15 miljonit eurot. Kui kõik majad eelistavad prügikonteineri ostmisele rentimist, siis selle kogukulu on aastas pea 5 miljonit eurot,“ seisab kirjas.

Ka jääb lobirühmadele arusaamatuks, mida saavutatakse, kui lihtsalt pakendid jäätmetest eraldada, aga edasise ringlussevõtu jaoks midagi ei tehta. Sest sellisel juhul läheksid pakendid ikkagi Irusse või tehtaks neist jäätmekütust.

Pakendiorganisatsioonid: muudatusi ei saa teha üleöö

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon juhatuse liikme Siret Kivilo sõnul tuleb enne seaduse muutmist teha väga põhjalik mõjuanalüüs.

TKO juhatuse liige Siret Kivilo   Foto: Andras Kralla

"Peaks vaatama riigi jäätmekäitlusvõimekust ja seda, kuidas elanikkond kaasa tuleb. Eesti on selles mõttes eriline, et ühtegi Euroopa Liidus toimivat mudelit me otseselt kopeerida ei saa – elanikkonna elatustase ja asustustihedus on erinev," märkis ta.

Kivilo sõnul on suund minna üle tekkekoha põhisele pakendijäätmete kogumisele õige, aga plaan vajab üleminekuaega. "Seda ei saa jõustada aastaga, kohustuslikult ja massiliselt, ja seda olukorras, kus inimesed on teadmatuses," toonitas ta.

Kivilo märkis, et praegu puudub kava jõustamiseks ka vajalik infrastruktuur. "Sellise koguse käitlemiseks, nagu nad rahvalt tahavad kätte saada – uuringute järgi kuni 120 000 tonni aastas – sorteerimisvõimekus Eestis puudub," sõnas ta.

Ka OÜ Eesti Pakendiringlus tegevjuhi Alder Harkmanni sõnul tuleb võimekus üle vaadata. "Alustades juba sellest, et jäätmekäitlejatel on kõvasti masinaid juurde vaja, see ei käi üleöö," ütles ta.

Liitude väljapakutud hinnasilti 10,6 miljonit ta kommenteerida ei osanud, kuid märkis, et teatud kulud on paratamatud. "Ma pole analüüsi näinud. Keskkonnaministeerium plaanis välja mõelda, kuidas inimesed konteinerid saaks, ilmselt eurorahaga. Aga prügiautodel tuleb kilomeetreid juurde ja kulud kindlasti tõusevad," sõnas Harkmann.

Seda, et Euroopa Liit juba 2020. aastal Eestit trahvima hakkaks, ta ei usu, kui selleks hetkeks on ette näidata mingeidki konkreetseid tegevusi ja astutud samme.

Hetkel kuum