Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik võtab jäätmekorralduses omavalitsustelt ohjad

    Plasti sorteerimineFoto: Erik Prozes

    Uus jäätmeseadus kärbib märgatavalt omavalitsuste otsustusvabadust jäätmehoolduse korraldamisel, valitsuse hinnangul tagab see jäätmete senisest tõhusama sorteerimise.

    Üks probleem, mida seaduseelnõuga lahendada püütakse, on vähene jäätmete sorteerimine ja ringlussevõtt, mis 2020. aastaks peaks tõusma 50 protsendini. Tegelikult kehtib ka praegu määrus, mille järgi tuleks jäätmeid sorteerida 13 kategooria alusel, aga kuna eeskirjad kehtestab ikkagi omavalitsus, siis tegelikkus näeb välja eriilmeline ja vastuoluline.
    "Kohalikele omavalitsustele on jäetud väga suur otsustusvabadus, kuidas jäätmekäitlust ja sealhulgas ka liigiti kogumist oma territooriumil korraldada. See on aga viinud olukorrani, kus liigiti kogumine on KOVides väga erineva kvaliteediga ning erinevate reeglite tõttu on ka inimesed segaduses," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
    Samale probleemile juhtisid tähelepanu ka jäätmete käitlemisega tegelevad firmad. Teiste seas Ragn-Sellsi, Eesti Energiat ja Kunda Nordic Tsementi esindav jäätmekäitlejate liit soovitas siduda omavalitsustele antav toetus seal toimuva sorteerimisega.
    Jäätmekäitlejad tahaksid puhtamat prügi
    Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann räägib, et probleem on omavalitsustega, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, vastavalt sellele korraldatakse hanked ja pärast seda ei saa jäätmevedaja enam isetegevust teha ning hakata lisakonteinereid pakkuma.
    Jäätmevedajate huvi on praktiline, segaolmejäätmetel on väga väike väärtus. "Olmejäätmed, mis sisaldavat biolagunevaid jäätmeid, on nii-öelda rikutud materjal, sellega ei ole palju peale hakata. Piisab juba biolaguneva materjali sorteerimisest, et jäätmetele tekiks lisaväärtus, mistõttu selle sorteerimata jätmine on jäätmekäitlejate üks põhimure," ütles Rüütelmann.
    Kiisler rääkis, et selleks, et nõudeid ühtlustada, on menetluses olevas jäätmeseaduse eelnõus sätted, mis kohustavad omavalitsusi teatud jäätmeliike eraldi koguma. Täpsemad nõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.
    Lisaks veel toetused – iga-aastast jäätmehoolduse arendamise toetust hakatakse maksma vaid neile omavalitsustele, kes näiteks on jäätmejaama rajanud oma piirkonda, mitte kaks valda edasi, ning peavad ka registrit selle üle, kus või kellel jäätmed tekivad.
    Omavalitsused sellise asjade käiguga liiga rahul ei ole. Linnade liidu juhi Jüri Võigemasti riigikokku saadetud arvamuses juhitakse tähelepanu sellele, et iga-aastase toetuse nõuded kasvatavad ainult bürokraatiat ning on tegelikult väiksem kui oma jäätmejaama pidamise kulu. 
    Ka Harjumaal mitme valla jäätmehooldust juhtiv Ühisteenuste Keskus märgib, et väga palju pigem riigi tegevusega seonduvaid asju jäetakse omavalitsuste teha, ilma selle eest rahalisi vahendeid ette nägemata. Keskuse juhi Tõnu Tuppitsa sõnul on jäätmekava vaid tarbetu bürokraatia, sest toime sel puudub. 
    Sisetehinguid ei ole ega tule
    Tegelikult oleksid omavalitsused eesotsas Tallinna linnaga hoopis huvitatud sisetehingute lubamisest jäätmeveol, see tähendab linna lepinguid linnale kuuluvate jäätmeveofirmadega. 
    Tallinna aselinnapea Züleyxa Izmailova kirjutas riigikogu keskkonnakomisjonile, et Euroopas toimub omavalitsustes jäätmevedu tavaliselt sisetehinguna, kuid Eestis on see keelatud alates 2010. aastast. Teine variant oleks jäätmevedaja leidmine riigihankega, millele tasu maksab omavalitsuse keskne asutus, mis samuti on 2015. aastast alates keelatud. Linnavalitsuse argument on, et omavalitsuste roll jäätmeveo juures on ka alus, et olmejäätmete taaskasutus, jäätmehierarhia oleks töös.
    Samade argumentidega käisid ettepanekuid ka tegemas teised omavalitsused, st linnade liit ja maaomavalitsuste liit.
    Mõtteks see jäigi, sest lisaks konkurentsiametile, mis on olnud sellisele kavale alati jäigalt vastu, ei tunnista seda ka näiteks riigihangete seadus. "Viimati arutati sisetehingu teemat 2017. aasta esimeses pooles, kui menetleti riigihangete seadust. Riigihangete seadus võeti vastu selliselt, et sisetehingud jäätmeveos ei ole endiselt lubatud ning ka riigikogus olev jäätmeseaduse eelnõu lähtub samast põhimõttest," ütles Siim Kiisler.
    Kiisler lisas, et tema ei toeta sisetehingute keelu kaotamist, sest see vähendaks läbipaistvust jäätmekäitluse hinna kujundamises.
    Müügipakendite sorteerimiseks vähe initsiatiivi
    Üks probleem, millele uuest seadusest lahendust oodati, on üksikpakendite vähene sorteerimine. Eestis on kaks suurt pakendiorganisatsiooni ehk tootjavastutusorganisatsiooni, mis pakendite ringlussevõtu eest hoolitsevad, nende organiseerida on näiteks Tallinnas avalike mahutite väljapanek ja ühistutele pakendikonteinerite pakkumine. 
    Praeguse korra järgi on neil aga kõige ökonoomsem vajalike suhtarvude täitmiseks tegeleda suuremate pakenditega, nagu seda on veo- ja  rühmapakendid, põhimõtteliselt see, millesse kaubad on poodidesse viimisel kaubaalustele pakitud. Sellele lihtsasti sorteeritavale kogusele on aga niigi turg olemas, märgivad jäätmekäitlusettevõtted eelnõu kohta saadetud arvamuses.
    "Meie pakkusime välja, et pakendiorganisatsioonidel oleks eraldi suhtarv müügipakenditele, piltlikult öeldes salatikarpidele ja ketšupipudelitele, mis võiks olla 50 protsenti. Iseenesest olid ka organisatsioonid sellega nõus," rääkis Rüütelmann.
    "See tähendaks küll, et organisatsioonid peavad ise inimestele lähemale tulema, kas rohkemate konteinerite või parema kohapealse kogumisega, aga iseenesest võiks seda kogumist ju suurendada, kui vaja 50 protsenti jäätmetest ringlusse võtta," lisas ta.
    Ministeerium ettevõtete ettepanekut aga arvesse ei võtnud, põhjendades seda asjaoluga, et tootjavastutust ei saa rakendada mingile osale pakendist, vaid tootjavastus rakendub kogu pakendile.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.