Artikkel

    Füüsikaprofessor Hyperloopist: ka Elon Musk pole veel hakkama saanud

    Tartu Ülikooli polümeersete materjalide professor Alvo Aabloo ütles Hyperloopist rääkides, et tal ei oleks midagi selle vastu, et kümne minutiga Soome saada.Foto: Andras Kralla

    Tartu Ülikooli polümeersete materjalide professor Alvo Aabloo tõdes, et Hyperloopiga on praegu küll üksjagu probleeme, ent selle edulugu võib suure hoo sisse saada siis, kui avastatakse, et see aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele.

    Hyperloopi idee kohaselt peaks rong või kapsel liikuma vaakumtorus kuni 1200 kilomeetrit tunnis. “Inimeste liigutamine on väga väärtuslik,” rõhutas Aabloo Hyperloopi olulisust.
    Samas ei saa vähemasti praegu Hyperloopi teab mis edulooks pidada. Aabloo selgitas, et Las Vegase tuntud testrajal pole Hyperloopi kapsli või rongi kiirust saadud suuremaks kui 300 kilomeetrit tunnis. See on väga kehv tulemus, sest avamaarongid sõidavad juba praegu oluliselt kiiremini.

    Saate "Globaalne pilk" Hyperloopist kõnelev osa oli Äripäeva raadio eetris neljapäeval, 31. jaanuaril kell 11. Saadet saab järele kuulata Äripäeva raadio veebikeskkonnast raadio.aripaev.ee.

    Kunagised katsetused
    Hyperloopi kontseptsioon jõudis avalikkuse ette 2012. aastal, mil Tesla juht ja visionäär Elon Musk käis välja idee ülikiirest rongiliiklusest. Aasta hiljem oli ta oma plaanid ka juba paberile pannud.
    Idee sai nimeks Hyperloop. Eesti keeles on püütud kasutusele võtta ka vaakumrongi mõistet, aga nagu Aabloo selgitab, pole see päris täpne, sest vaakumrong on üks võimalik Hyperloopi tehnoloogiatest.
    Kuigi Hyperloop võib tunduda uudne, selgub, et ajaloos on peidus Muski kontseptsiooniga sarnaseid ideid. Näiteks tuli Briti insener Isambard Kingdom Brunel 19. sajandil välja atmospheric railway ideega, kus ta kasutas rongi kiiremaks edasiviimiseks rõhku. Nimelt paiknes Bruneli idee puhul toru rööbaste vahel ning selle sees asunud kolb lükkas rongi edasi.
    Brunel ehitas oma nii-öelda Hyperloopi valmis, aga kasutusele seda ei võetud, sest oli tolle ajal kohta liiga ambitsioonikas. Seetõttu ei hiilanud see ka töökindlusega ning seda nähti pigem rahalaristajana. Seega vajus Bruneli idee ka aegade hämarusse.
    “Elon Musk pole ka oma asjadega hakkama saanud,” ütles Aabloo.
    Mõnes mõttes võib naljaga pooleks öelda, et kui Bruneli puhul oli toru rongi all, siis võttis Musk nõuks panna terve rongi toru sisse.
    “Sellel ajal ei olnud võimalik nii suures koguses vaakumit tekitada, vähemalt mitte realistlikult, et kogu rong toru sisse ära pakkida. See oli veel võimatum kui täna. Aga tänasel päeval sellised asjadega saadakse hakkama, katsetused ju tegelikult käivad,” selgitas Aabloo.
    Dubai Hyperloopi mudel.Foto: Reuters/Scanpix
    Suured eelised on ka puudused
    Praeguseks on Hyperloopi idee jõudnud selleni, et rong või kapsel suudab liikuda vaakumtorus magnetpatjadel.
    Magnetpatjadel liikumist ehk magnetlevitatsiooni kasutatakse tegelikult juba laialdaselt, teiste seas näiteks üherööpalise raudteesüsteemi (monorail) puhul, kus rong nii-öelda hõljub rööpa kohal. Erinevalt Hyperloopist takistab üherööpalise rongi ülikiiret liikumist õhutakistus.
    Hyperloopi toru puhul oleks see probleem välistatud, sest vaakumis õhutakistus puudub ja see võimaldab saavutada suuri kiiruseid. Idee kohaselt võiks kapsel liikuda 1200 kilomeetrit tunnis. Võrdluseks, Jaapanis jõuavad magnetpatjadel liikuvad rongid umbes 300 kilomeetrise tunnikiiruseni, mujal riikides on kontseptsiooni ka edasi arendatud ning jõutud enam kui 500 kilomeetrise maksimumkiiruseni.
    Hyperloopiga on probleeme aga üksjagu, mida teadlased klaarida püüavad. Aabloo selgitas, et suurim neist on mõistagi raha ja taristu rajamise suured kulud. Praegu me räägime ühesuunalisest liikumisest ning ei arutle näiteks ristmike tekke üle ehk meil on tegu vaid kahesuunalise liiklusega. Samas, isegi praegu peab arvestama, et kulud on üksjagu suured: kahe punkti vahel peab olema vaakumis toru, mis eeldab pumpamisjaamade rajamist, aga omad kulud on ka mangetvälja tekitamisega.
    Hyperloop One'i testsõiduk 2017. aastal.Foto: Reuters/Scanpix
    Keskkonnamured võivad tuua muutuse
    Ära ei saa unustada ka potentsiaalselt kaasnevaid sotsiaalseid muresid. “Me siin oma Rail Balticuga ei saa hakkama,” vihjas Aabloo.
    Muud füüsikalised potentsiaalsed tagasilöögid, nagu soojuspaisumine, on Aabloo sõnul lahendatavad ning sellega teadlased tegelevad.
    Samuti ei mängi tema sõnul ülemäära suurt rolli seismiline aktiivsus, sest kuigi näiteks Jaapanis on maavärinaid väga sageli, kuuleme me suurtest õnnetustest siiski harva. Aabloo sõnul on seismilisest aktiivsusest tulenev võimalik oht lahendatav investeeringutega.
    Samas rõhutas Aabloo, et Hyperloopi megakulud võivad hoopis tähelepanuta jääda, kui tegu oleks keskkonnasäästlikkust kindlalt edendava ideega.
    “Kui inimesed näevad, et mingisugused tehnoloogiad aitavad keskkonnateemasid edendada ja globaalset soojenemist vähendada, siis võib tekkida oluline muutus. Aga selleks peab konkreetselt ütlema, et see tehnoloogia lahendab need ja need probleemid võrreldes olemasolevatega,” rõhutas Aabloo.
    Hyperloopi arendajad on tegelikult keskkonnasäästlikkusele juba ka panustanud, näiteks on mainitud, et rong või kapsel saadakse liikuma päikeseenergia abiga.
    Võidujooks tehnoloogiale
    Hoolimata sellest, et Hyperloopiga on veel üksjagu probleeme, ei takista see ometi mitmeid riike torutranspordile võidu jooksmast.
    Hyperloopi rada plaanitakse teha paljudesse kohtadesse üle kogu maailma, praegu näivad eriti aktiivselt seda endale tahtvat India ning ka Araabia riigid. Ühtlasi on maailmas on pea 20 ettevõtet, kes üritavad Hyperloopi juurutada. Samas saab teadaolevaid katsetuskohti üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel.
    Aabloo julgeb ise panustada enim prantslaste ettevõttele Hyperloop Transportation Technologies. “Nemad hakkasid oma testrada eelmisel või üle-eelmisel aastal Toulouse’i ehitama. Tundes Prantsuse inseneeria ajalugu, võib sealt tulla ühel päeval väga tõsine katsetus,” on Aabloo optimistlik. Mõne aasta pärast lubas ettevõte juba 1000 kilomeetrit tunnis kätte saada, lisas ta.
    Aabloo lisas, et samas Elon Muski testrajal, mis on Las Vegases avalik, jääb saavutatud maksimumkiirus aga teadaolevalt vaid 300 kilomeetrini tunnis, mis ei õigusta kindlasti nii kalli süsteemi ehitamist.
    Helsingi-Stockholmi puuduseks rahvaarv
    Hyperloopi võimalikkusest on kõneldud ka meie lähedal. Aabloo märkis, et meie regioonis oleks Hyperloop mugav lahendus, sest meil on klimaatiliselt seda mugav ehitada. Samas on Aabloo sõnul takistuseks rahva väike arv – Soomes elab enam kui viis miljonit inimest ning Rootsis pea kümme miljonit. Seega võib juhtuda, et Hyperloopi kasutajaid lihtsalt pole piisavalt ning see ei tasu end ära. Samas on tegu jõuka regiooniga, mis jõuaks endale Hyperloopi ehitada. Sama loogika laieneks ka Tallinna ja Helsingi vahelisele Hyperloopile, mida samuti on välja käidud.
    “Mul ei oleks midagi selle vastu, et Tallinnast kümne minutiga Helsingisse saada, see teeks elu palju lihtsamaks,” märkis Aabloo.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Tallinna Vee kasumist haihtus veerand Aastane marginaal kukkus pooleks
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.