Vaidlusi põhjustas 300 kindlustusjuhtumit
Lepitusorganid pidid möödunud aastal lahendust otsima 300 kindlustusjuhtumile, millest valdav enamus lõppes kokkuleppega.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhtumitest 211 kindlustusvaidlust lõppesid kokkuleppega ja 88 lepitust lõppes edutult. Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul olid kõige edukamad liikluskindlustuse lepitused. „Kokkuleppega lõppes ligi 80 protsenti liikluskindlustuse vaidlustest, kus kindlustusandja ja klient vaidlesid peamiselt liikluskindlustuse hüvitise suuruse või selle saamise üle,“ ütles Potsepp.
„Keskmine liikluskindlustuse vaidlusalune summa oli 2 600 eurot ja muude kindlustusteenuste keskmine 12 600 eurot. Kõige kallim lepitus oli 250 000 eurot ja kõige väiksem 69 eurot,“ märkis Potsepp.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm hindas lepitusorganite tööd tulemuslikuks. „Tänu lepitajate tõhusale tööle lahendatakse suur osa kindlustusvaidlustest kohtueelselt ja ka Finantsinspektsiooni jõuab neid suhteliselt vähe. Arvestades, et aastas toimub kokku üle 150 000 kindlustusjuhtumi, siis lepitusse jõuab vaidlusi ligikaudu 300. See on suhteliselt väike arv, mis tähendab, et kohtueelse vaidlusorgani menetluste pinnalt ei näi suures pildis hetkel süsteemseid probleeme teenuse pakkumisel või kliendi kahjude käsitlemisel,“ ütles Nõmm.
Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Mõlemas lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.