- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maxima juht: poepinna kasvatamisele tuleb pidurit tõmmata
Täies pikkuses saad intervjuud Maxima Eesti juhiga lugeda kaubandus.ee veebilehelt.
Kuidas hindate hetkel ettevõtte tervist?
Paneksin hetkel hinde 3 ja 4 vahel. Muudatuste käivitamisprotsessi alguses on ikka esimene fookus eesmärkide sõnastamisel ja ettevõttesisesel kommunikeerimisel. Hinne viis võiks olla siis, kui liigume eesmärkide suunas kõrge lennuga ja saavutame pikas perspektiivis paika pandud häid tulemusi. Hetkel aga oleme stardipakul ja hakkame liikuma.
Millal Maxima saab turuliidriks ja kas see on üldse siht?
Me oleme täna number kaks turuosa mõistes. Väga selgelt näeme, et pelk ruutmeetrite kasvatamine pikas perspektiivis müügikasvu enam ei too. Nüüd oleme pööramas tähelepanu teraviku olemasoleva müügivõrgustiku kvaliteetsemaks muutmisele.
Kui rääkida turuliidri positsioonist, siis see ei ole eesmärk omaette. Kui tekib võimalus mõne teise kaupmehega liituda, siis see on meie jaoks sobivatel tingimustel kahtlemata aktuaalne teema. Varem oleme pidanud läbirääkimisi erinevate kaupmeestega, kuid praegu midagi konkreetset laual pole.
Näen, et Eestis potentsiaali kaubandusvõrgustiku koondumiseks kindlasti on. Ja usun, et Lidli turule tulek natukene kiirendab seda protsessi. Meie jaoks on oluline, et meile huvipakkuv kaubandusvõrgustik kattuks selliselt, et see täiendaks meid ning ärimudel ja kliendiprofiil oleks lähestikku.
Eestis on täna jaekaubandusturg liialt fragmenteeritud. Klientidele on see poodide arvu ja asukoha mõttes väga hea ja mugav lahendus, kuna koduteel on hulk valikuid. Aga seeläbi läheb kaupmeeste põhifookus olemasoleva võrgustiku teenindamisele, samas kliendile huvitava pakkumise arendamist ja laiendamist ei ole võimalik heas mahus ellu viia. Klient saab enamvähem samad tooted igast kauplusest. Aga kaupmees ise saaks ehitada kliendile uusi atraktiivseid omamärgi- või nišitooteid kõrgemas kvaliteedisegmendis ainult siis, kui selleks on piisav maht ja laiem huvi tarbijalt.
Mingi aeg tagasi oli juttu, et Maxima hakkab arendama väikeseformaadilisi kauplusi, kuidas see projekt edeneb? Millal võiksid esimesed sellelaadsed kauplused tulla?
Tegemist on valmis tootega, mis tuleb turule selle aasta keskel. Lätis ja Leedus on sellises formaadis kauplused juba käivitatud. Tänaseks on esimese kaupluse ehitustööd alanud ning kauplus avatakse Tallinnas.
See, kui mitu sellist kauplust teeme, sõltub esimeste kaupluste edudest. Kui kõik läheb hästi, siis esimesel aastal avame kuni kolm kauplust.
Hetkel kuum
Teie kontsern ostis ära Bauhofi, kuidas see Maxima Eestit mõjutab?
Bauhof on eraldiseisev äriüksus, kellel on oma juhtimine ja eesmärgid, seal meil otsest seost ei ole. Kuid oleme nende juhtkonnaga heas kontaktis, jagame ideid ja oleme arutanud, kuidas tulevikus koostööd läbi ühishangete paremini teha ja kuidas sellest võiksid mõlemad osapooled võita ning seeläbi ka tarbijad.
Milliseid tehnoloogilisi lahendusi plaanite kasutusele võtta või mis on need innovaatilised lahendused, mida juba kasutate ja muudavad teie elu lihtsamaks?
Nii suure ettevõtte puhul on olulisteks võtmesõnadeks automatiseeritus ja tsentraliseeritus. Oleme automatiseerinud enda tellimissüsteemi, kaubamahtude- ja transpordiahela.
Praegu otsime iseteeninduskassadele sellist mudelit, mis aitaks kiirendada ja lihtsustada maksmist klientide jaoks. Meil veel ei ole lõplikku head tehnilist vahendit töötajate jaoks just oma igapäevaste toimingute tegemiseks kaupluse füüsilisel pinnal.
Tuleviku teenindaja ja tehnika hakkavad kindlasti rohkem koostööd tegema. Homne kaubandustöötaja müügisaalis teeb oma töölõike puutetundliku ekraaniga. Lihtsalt n-ö paki või pudeli riiulisse panemine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevus.
Robotid võiksid kaupluses üle võtta lihtsamad tugiteenused, näiteks puhastusteeninduse. Eesmärk on madala väärtusega töötoiminguid vähendada.
Millal saavad kõikides kauplustes olema iseteeninduskassad?
Plaan on 2020 omada ligilähedaselt 100% katvust üle Eesti. Ka minikauplustel peaks olema mingi iseteeninduskassa võimalus.
Lisaks olemasolevatele iseteeninduskassadele kaalume tõsiselt ka skännerite turuletoomist, praegu juba katsetame Leedus selle süsteemi töökindlust. Eesti kaubanduses kasutatakse kauplustes kas iseteenindust või skännerilahendust, kuid näen, et tulevikus võib ühe ja sama kaupluse puhul olla saadaval mõlema lahenduse kombinatsioon.
Lisaks tehnilisele lahendusele on tulevikku silmas pidades oluline küsimus, milliseks muutub klienditeenindaja roll. Inimkontakti vajadus kindlasti säilib, aga teenindaja roll tänasega võrreldes muutub.
Pikemalt saad intervjuud Marko Põdraga lugeda siit.
Enimloetud
1
4
Mees õppis eesti keele ära Miki Hiire koomiksiga
Viimased uudised
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Mees õppis eesti keele ära Miki Hiire koomiksiga
Minu hinnasiht on 150 dollarit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele