Jaga lugu:

Kinnisvarahoolduses seab töökäte nappus piirid ette

Puhastusteenused  Foto: Shutterstock

SOL Baltic juht Priit Sipelgas ütles Eesti puhastusteeninduse turgu kommenteerides, et turule on kerge siseneda, kuid püsima jäämiseks ja heade tulemuste saavutamiseks on vaja tõsiselt pingutada.

Valdkonnas tegutsevate ettevõtete rohkusest annab aimu, kui vaadata EMTAKi vastava tegevusala koodi alla registreeritud ettevõtete arvu - neid on ligi 500. Vaatamata sellele, et alati on turult lahkujaid läbi pankroti või tegevuse lõpetamise, tuleb pidevalt juurde uusi ettevõtteid.

"Samas on edu ja kasvu saavutamine väga pikaajaline protsess, täna valdkonna keskmised ja suured ettevõtted on turul tegutsenud rohkem kui kümme aastat. Selleks, et kvaliteetset teenust pakkuda pead sa pidevalt oma töötajaid koolitama," rääkis HKP OÜ tegevjuht Mati Mäe Äripäeva raadios.

Priit Sipelgas võrdles Eesti puhastusteenuseturgu Läti ja Leeduga ning nentis, et Läti meenutab vähemalt viie aasta tagust olukorda meil ning Leedus on asjad nii nagu meil oli kümme aastat tagasi. Lisaks on nendes riikides murettekitavalt kõrge korruptiivsus.

"Eesti turg on juba üsna korrastunud ja kliendid teavad küllaltki täpselt, mida nad soovivad. Samas on väikestel firmadel kohati raske riigihangetes osaleda, sest omavalitsused ja riigiasutused on hangetesse sisse kirjutanud spetsiifilisi nõudmisi, millele on neil keeruline vastata," täiendas Mäe.

Töökäsi napib

Kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelevatel ettevõtetel on suurimaks probleemiks tööjõu vähesus. Teiseks murekohaks on, et puhastusteenuse konseptsioonist tingituna tahetakse koristajat näha objektil, kas väga vara või väga hilja - mis omakorda mõjutab töökohtade mehitamist. "See on meie igapäevane probleem, kuidas inimesi tööl hoida ja uusi juurde leida. Olemasolevaid inimesi koolitame pidevalt, et neid motiveerida. Oleme leidnud tänuväärse personali vähenenud töövõimega inimeste hulgast ja pakume neile vajadusel osalise tööajaga töötamise võimalust, " ütles Sipelgas, kelle ettevõttes töötab 300 vähenenud töövõimega töötajat.

Mäe lisas, et neil takistab aina süvenev tööjõupuudus osalemast uutel hangetel ja pärsib ettevõtte kasvu. "Oleme Eesti majanduses selles olukorras, kus palk pole enam kõige suurem motivaator. Maksame puhastussektoris Eesti mõistes suuremat või keskmist palka aga ei leia neid inimesi kes soovivad tööle pühenduda."

Sipelga sõnul oleks palju abiks, kui ettevõtted mõistaksid, et päevasel ajal puhastusteenindaja töötamine objektil on täiesti normaalne asjade käik. Nii toimetatakse Skandinaavias ja õnneks on sellist suhtumist aina rohkem tulnud ka meile. "Kasu oleks mõlemapoolne, meie saame täistööajaga inimest rakendada ja kliendid normaalsema teenuse hinna. Puhastusteenindaja on samasugune inimene ja teda ettevõttes kohates võiks hoopis küsida, kuidas tal läinud on," arutles ta.

Hangetel üks kriteerium

Sipelgas sõnul küsivad kliendid aina rohkem nende ettevõtte spetsiifikale kohandatud teenuseid, hotellide ja kaupluste vajadused on väga erinevad. Seetõttu loevad tellijad väljakäidud raha hoolsalt, kuna puhastusteenuse valdkonnas on hindade tõus olnud paratamatu.

Keskkonnateadlikkust on aina rohkem märgata klientide hulgas ja prügi sorteerimine on muutunud paljude juures enesestmõistetavaks. "Õnneks on aru saadud, et pole kuigi mõistlik, kui iga töölaua juures on oma prügikast," lisab Sipelgas.

Muret teeb hoopis riigihangetel osalemine, kus endiselt on peamiseks kriteeriumiks hind. "Alati pole kõige pädevam teenusepakkuja see, kes pakub kõige odavamat hinda. Juhtub sedagi, et sellised pakkuja ei suuda nõuetekohast ja kvaliteetset teenust osutada. Siin oleks vaja muid parameetreid lisaks hinnale," on Mäe veendunud.

Vestlejate arvates on heaks näiteks Riigi Kinnisvara, kes rakendab hangete hindamisel punktisüsteemi, mis tundub osalejatele palju õiglasem. "Kuigi ka seal võib olla palju subjektiivsust ning igal pool ei pruugi hindajate hulgas olla ka vajalikku kompetentsi," märgib Sipelgas.

Ka tuleks kasuks, kui hangete periood oleks pikem, kolm, neli või viis aasat. Nii saab pakkuja paremini üle vaadata oma tööjõukulud ja mehitamise.

Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast Äripäeva TOP. Saadete külalisteks olid sügisel ilmunud erinevates valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid.

Saateid saab kuulata järele Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/

Jaga lugu:
Hetkel kuum