GALERII: teadusraha arutelu meelitas kohale tippettevõtjad

Teadusleppe arutelu meelitas muu hulgas kohale ka ASi Graanul Invest juhi Raul Kirjaneni, kes pildil vestleb ettevõtlusministri Rene Tammistiga.  Foto: Liis Treimann

Täna tulid Teaduste Akadeemia hoonesse kokku ettevõtjad, ministrid ning ülikoolide esindajad, et rääkida teadusrahast. Peateemaks kujunes aga hoopis, kuidas suurendada teadlaste mobiilsust ettevõtete ja teadusasutuste vahel.

„Kõige tähtsam on see, et inimesed, kes teevad teadust põhitööna, ja inimesed, kes teevad äri põhitööna, õpiksid rääkima ühist keelt,“ rääkis ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht ning EVEA volikogu liige Kristjan Oad. Ta lisas, et sedaviisi väheneks üksteise demoniseerimine.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere täiendas, et selleks, et erasektoril oleks võimekus oma inimeste ning spetsialistidega ilma välise abita hakkama saada, tuleks ilmtingimata luua mehhanism, et inimesed liiguksid akadeemilisest maailmast erasektorisse. „Ja võib olla tagasi,“ lisas Soomere.

TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal rõhutas, et ei maksaks kasutada teadlaste ja ettevõtjate vastandamise retoorikat. Veinthal märkis samuti, et eesmärk võiks olla stimuleerida liikumist ettevõtluse ja teaduse vahel selleks, et muutuksid hoiakud ning mõtlemine.

Teaduste Akadeemia hoones toimunud teadusleppe arutelu.  Foto: Liis Treimann

Samas nentis Soomere, et näeb ohuna, kui ettevõtlus hakkaks kõrgharidussüsteemist inimesi üle ostma. „Sellega kurnaksime teadus- ja kõrgharidussüsteemi välja ja kümne aasta pärast ei ole meil mitte midagi,“ lausus Soomere.

Laborid ettevõtjatele kättesaadavaks

ASi Chemi-Pharm juhataja Ruth Oltjer märkis, et selle kaudu, et nad on kasutanud ettevõttes palju doktorante ja teadlasi, on neil tekkinud omavahel tugev side. Ta ütles, et lisaks inimvarale on veel üks väga oluline komponent. „Ülikoolide laborid tuleb ettevõtjatele hästi kättesaadavaks teha,“ sõnas Oltjer.

Oad pakkus välja abinõu, mis motiveeriks teadusasutusi ärilisemalt mõtlema. Iga kord, kui teadusasutus suudab oma teadmisi ettevõttele müüa, saab ta riigilt sama summa väärtuses raha vastu.

Ajend, miks kokku tuldi, oli detsembris sõlmitud teaduslepe ehk erakondade esimeeste lubadus, mille järgi tõstab riik avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastust kolme aasta jooksul 1 protsendini SKPst. Praegu on avaliku sektori teadus- ja arendustegevus uue arvestuse järgi 0,71 protsendi peal. Puuduolev lisaraha ehk umbes 47 miljonit eurot aastas jaguneb kolmeks: 40 protsenti teadussüsteemi, 40 protsenti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvu ning 20 protsenti valdkondlike eesmärkide täitmiseks, näiteks personaalmeditsiini või ka toidu- ja kalandusvaldkonna rakendusuuringute programmi laiendamisse.

Hetkel kuum