Martin Helme: "välistajad" käituvad rumalalt

EKRE aseesimees Martin Helme leiab, et nendega koostöö välistanud erakonnad on käitunud rumalalt.  Foto: Tanel Meos

Riigikogu valimistel tugeva tulemuse teinud EKRE aseesimees Martin Helme leiab, et nendega koostöö välistanud erakonnad on käitunud rumalalt.

"Nad on vähendanud enda mänguruumi ja võimalusi kokkulepete sõlmimiseks," leidis Helme.

Pikemaid läbirääkimisi teiste erakondadega tema sõnul veel toimunud pole. "Otseselt rääkimas pole käinud, mõningaid kontakte on olnud. Sõltub, mis numbrid jäävad ja mis kombinatsioonid saavad kokku tulla," tõdes ta.

Edu ei üllata

EKRE aseesimees ütles, et erakonna suur häältesaak teda ei üllata. "On rõõm, et enda seatud eesmärk paistab realiseeruvat. See ongi hea tulemus," sõnas ta.

Helme ütles sarnaselt Henn Põlluaasaga, et suur eesmärk on võita riigikogus 21 kohta. "See on selline maagiline number, ⅕ koosseisu – saab algatada põhiseaduse muutmist, opositsioonis olles ministrite umbusaldamist, mõned protseduurilised kohad on veel. See tähendab, et oled fraktsioonina täiesti sõltumatu," märkis Helme.

Paindlikkus on võti

Helme hinnangul on selge, et kaks suurt liberaalset erakonda – Reformierakond ja Keskerakond – saavad kahe peale valitsuse kokku panna, kuid see on nende jaoks viimane variant. Pigem otsitakse teisi võimalusi. "Ei oma tähtsust, kumb on suurem, vaid see, kumb on paindlikum partnerite leidmisel," leidis ta.

Kas võiks EKRE koos Reformierakonna ja Isamaaga teha parempoolse koalitsiooni? "Selle kõige suurem takistus on Reformierakonna doktrinaarsus. Põhimõtteliselt on kõige olulisem, et saame tähtsamad valimislubadused leppesse sisse ja sellised ministrikohad, mis garanteerivad, et saame neid ka ellu viia. Kellega, on teisejärguline," toonitas Helme.

Tema sõnul on EKRE jaoks nii Keskerakonna kui ka Reformierakonnaga teemasid, kus võib tülli minna, aga ka küsimusi, kus on kergem kokkulepet leida. "Nädalate küsimus – kes kuhumaani on valmis järele andma," sõnas ta. Kooseluseaduse küsimuses oli Helme aga resoluutne – "riiulisse panekust" ei piisa. "Riiulis on see praegu ka, see pole mingi lahendus. Meie eesmärk on tühistamine," sõnas ta.

Helme: Eesti 200 jäi hambutuks

Eesti 200 nõrk valimistulemus Helmet ei üllatanud. "Juba mõnda aega oli näha, et nad ei saa sisse. Lõplikult sai selgeks siis, kui nad nimekirjad avaldasid – väga nõrgad. Neil oli küll teatud uudsus, aga nad suutsid selle mõnede – minu arust arusaamatute - ränkade vigadega maha mängida. Hea nimekiri oleks saanud veel päästa, aga üleüldiselt oli nende kampaania väga loid ja hambutu, järjest käis vint maha," märkis ta.

Helme hinnangul võis põhjus olla proosaline – "põhiaur" läks Eesti 200-l erakonnaks saamisele ja nimekirja kokkupanekule. "Arvestades, kui väike organisatsioon, siis oligi võhm väljas," leidis Helme.

Tema sõnul Eesti 200 järgmiste riigikogu valimisteni ei kesta. "Oi ei – see on projektipartei, ühepäevaliblikas," leidis Helme.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum