Artikkel
Uut riigihangetes
  • Kuula

    Vandeadvokaat: Hankija võib nüüd sekkuda peatöövõtja ja alltöövõtja rahatülisse

    Väga oluline on 2019. aasta jaanuarist jõustunud riigihankeseaduse muudatus, mis lubab ehitustööde hankelepingu puhul alltöövõtjal hankijalt välja nõuda infot selle kohta, kas hankija on alltöövõtja tehtud tööde eest peatöövõtjast pakkujale juba tasunud.

    Uus riigihangete seadus on kehtinud juba poolteist aastat, kuid alles jaanuarist 2019 jõustusid ka viimased sätted, üht muudatustest selgitas 21. märtsi Äripäevas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm.
    Muudatuse eesmärk on lahendada probleem, kus edukaks pakkujaks osutunud peatöövõtja ei tasu nõuetekohaselt oma alltöövõtjatele.
    Kui peatöövõtja on jätnud alltöövõtjale nõuetekohaselt tehtud töö eest tasumata, näeb riigihangete seadus ette nüüd regulatsiooni, et tasumata ulatuses jätab hankija omakorda peatöövõtjale tasumata, kuni viimane on oma võla kõrvaldanud. Kui hankija nii otsustab ja riigihanke alusdokumentidesse vastava regulatsiooni lisab, võib hankija seda regulatsiooni rakendada ka asjade ja teenuste hangetes ning alltöövõtjate alltöövõtjate suhtes.
    Foto on illustreeriv.Foto: Photo by Tim Arterbury on Unsplash
    Regulatsiooni taust on ­uute riigihankedirektiivide eesmärk soodustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetel. Hankedirektiivid näevad liikmesriikidele ette võimaluse sätestada normid, mille kohaselt võib hankija teha otsemakseid alltöövõtjatele, et nii parandada nende positsiooni võrreldes peatöövõtjatega. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on Eesti seadusandja soovinud minna otsemaksete regulatsioonist kaugemale (otsemaksete regulatsiooni ennast siiski ette nägemata), et nii paremini kaitsta alltöövõtjaid olukorras, kus peatöövõtja jätab alltöövõtjale põhjendamatult tasumata. Ehk kui direktiivid näevad ette võimaluse, et teatud juhul võib hankija tasuda tööde eest otse alltöövõtjale, siis Eesti seaduse kohaselt võib hankija hoopis põhjendatud juhul jätta peatöövõtjale tööde eest tasumata, kuni ta on oma alltöövõtjale nõutud summa tasunud.

    Hankija otsus peatöövõtja tasu kinni­pidamiseks võib oluliselt mõjutada kogu projekti rahavooge ja seada kogu lepingu täitmise ohtu.

    Rauno Klemm
    Ellex Raidla vandeadvokaat

    Teabenõue hankijale

    Praktiliselt peaks see välja nägema nii, et kui alltöövõtja leiab, et talle on jäetud põhjendamatult tasumata, siis esitab ta hankijale teabenõude, kas tema tehtud tööde eest on hankija peatöövõtjale tasunud. Teabenõudes esitab alltöövõtja hankijale tõendid allhankelepingu olemasolu, nõude suuruse ning selle sissenõutavuse kohta.
    Hankija teatab viivitamata peatöövõtjale teabenõude esitamisest ning edastab talle teabenõude koopia koos lisatud tõenditega ja alltöövõtjale esitatud teabe. Kui hankelepingu täitmisel osalenud alltöövõtja esitab hankijale põhjendatud avalduse selle kohta, et alltöövõtjaga sõlmitud allhankelepingu alusel on peatöövõtja jätnud rahalise kohustuse alltöövõtjale alusetult täitmata, jätab hankija peatöövõtjale hankelepingu alusel tasumisele kuuluvad summad vastavas osas täitmata.
    Hankija täidab rahalise kohustuse peatöövõtjale siis, kui alltöövõtjale on rahaline kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.
    Sisuliselt tähendab see hankija kohustuslikku sekkumist peatöövõtja ja alltöövõtja tülide lahendamisse. Seejuures on hankija roll märkimisväärselt suur. Hankija peab esialgu veenduma alltöövõtusuhte olemasolus ja seejärel asuma hindama, kas alltöövõtja nõue peatöövõtja vastu on jäetud alusetult täitmata.
    Kui alltöövõttu puudutav ­leping on lihtne ja selge ning tegemist on tõesti vaid peatöövõtjast pakkuja pahatahtlikkusega, siis ei pruugi see protseduur hankijale ülemäära vaevaline olla. Kui aga see on keerulisem vaidlus tööjaotuse ja kohase tegemise üle, siis võib sisulise hinnangu andmine selle kohta, kas tasumata on jäetud põhjendamatult, ­osutuda hankijale väga keeruliseks.

    Hankijal suur vastutus

    Sisuliselt tähendaks see, et hankija hakkaks täitma justkui kohtu rolli töövõtjate omavahelise õigussuhte üle otsustamisel. Veel enam, tekib küsimus riskidest ja nõuetest, mis hankija otsusega kaasneda võivad. Hankija otsus peatöövõtja tasu kinnipidamiseks võib oluliselt mõjutada kogu projekti rahavooge ja seada kogu lepingu täitmise ohtu. Kui selline otsus osutub lõppastmes valeks, tekib paratamatult küsimus hankija vastutusest (viivised hilinenud maksetelt, tekkinud kahju hüvitamine ja muu). Kui hankija jätab maksed aga põhjendamatult peatamata, tekib jälle küsimus alltöövõtja nõuete puhul, kes ei pruugi seetõttu saada oma nõudeid pahatahtliku peatöövõtja vastu maksma panna.
    Seega on seadusemuudatusega pandud hankijatele uus töömahukas roll, mille väga hoolikas täitmine on kriitiliselt oluline, et vältida olulist kahju kõigile osalistele. Oluline roll saab olema ka peatöövõtjatel ja alltöövõtjatel. Viimased peavad teabenõude esitamisel arvestama, et sellest informeeritakse kohe ka peatöövõtjat ehk kergekäeline pöördumine võib veel enam komplitseerida niigi keerulisi suhteid peatöövõtjaga. Peatöövõtja peab aga tööde ja alltöövõtusuhete planeerimisel olema eriti tähelepanelik, et vältida olukordi, kus alltöövõtja asub hankija abiga mõjutama peatöövõtjale makstavaid tasusid ja seeläbi võib mõjutada projekti rahavoogu ja realiseeritavust tervikuna.
    Praktika peab näitama, kas seadusandja välja töötatud eriline regulatsioon aitab täita alltöövõtusuhete korrastamise eesmärki või tekitab tööd, vaidlusi ja riske juurde. Viimasel juhul tuleks tõsiselt kaaluda regulatsiooni muutmist.
    Äripäeva rubriik uut riigihangetes valmis koostöös advokaadibürooga Ellex Raidla.
Tiia Vissak: vabaneme Eesti (majandus)edule ohtlikust keskpärasuse lõksust
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Tiia Vissak: vabaneme Eesti (majandus)edule ohtlikust keskpärasuse lõksust
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meedialiit kaitses europarlamendis Eesti väljaandjaid Google’i ja Facebooki vastu
Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajad esinesid täna Brüsselis Euroopa Parlamendi Renew Europe grupi kuulamisel ettekandega, milles kaitsesid Eesti ajakirjandusväljaandjate huve suurte vahendusplatvormide omavoli vastu.
Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajad esinesid täna Brüsselis Euroopa Parlamendi Renew Europe grupi kuulamisel ettekandega, milles kaitsesid Eesti ajakirjandusväljaandjate huve suurte vahendusplatvormide omavoli vastu.
Varsti avatav Baltimaade suurim spordipood hakkab töötajaid otsima Vaata, palju uues poes müüjatele palka pakutakse
Augustis avab spordikaupade jaekett Decathlon Harjumaal Kurnas IKEA kaupluse kõrval Balti suurima spordipoe.
Augustis avab spordikaupade jaekett Decathlon Harjumaal Kurnas IKEA kaupluse kõrval Balti suurima spordipoe.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.