Levikom süüdistab ministeeriumi konkurentsi lämmatamises

Kõige uuema põlvkonna 5G-levisageduse jaotamine lükkas vastasseisu Eesti ainsa asjade interneti ehk nutistu operaatori Levikomi ja ministeeriumi, kes kinnistab Levikomi hinnangul ebaõiglaselt Elisa, Telia ja Tele2 ülemvõimu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.  Foto: Andras Kralla

Praeguse tegevusplaani järgi jagab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 5G-sagedusala kolmeks, leides, et iga vahemik on piisavalt suur, et see võimaldaks katta suuri andmemassiive, mis uue põlvkonna võrgus liikuma hakkaksid. Riigi vastu kohtusse läinud Levikom leiab, et konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine ning mõistlik oleks nelja või enama loa väljastamine.

Telia, Elisa ja Tele2 lubasid homme ühiselt öelda, kuivõrd otstarbekas on nende hinnangul kolmeks jaotatud sagedusala ning kuidas nemad 5G-võrgu arendamiseks valmis on.

Mängu tuleb Venemaa

Ministeerium tõi esile, et teine põhjus Eesti sagedusala kolmeks jagamiseks on Venemaalt tulenevate võrgupiirangutega arvestamine. Nimelt tuleb 5G-sageduslubade väljaandmisel tagada naaberriikide võrguseadmete häirevaba töö. “Samasuguste piirangutega pidi arvestama ka Soome ning nemad jagasid 5G-sagedusala samuti kolmeks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.

Mida tähendab 5G-leviala?

5G-alad on sagedusvahemikud. 5G-võrgule on mõeldud vahemik 3410–3600 MHz. Konkursile läheb Eestis täpsemalt 390 MHz (3 x 130 MHz), sest 10 MHz eraldatakse kaitseväe puhveralaks. Seda igaks juhuks, et kommertskasutusse minev 5G-levi ei hakkaks liigse läheduse tõttu sõjalisi radareid segama. Seepärast ei saa sagedusvahemikku jaotada võrdselt neljaks osaks, nagu tahaks seda Levikom, on selgitanud majandusministeerium.

5G-võrk on ehitatud kasutamiseks väga laia sagedusspektriga. Mida laiem spekter, seda suuremad on kiirused.

5G-sagedusalade konkursile registreerumise tähtaeg oli täna. Iga sagedusloa alghind oli 1 597 000 eurot. Enampakkumise sammuks oli 100 000 eurot. Konkursil osalemise eest tasutav tagatisraha on 200 000 eurot.

IT-taristu ettevõtte Levikomi juhatuse esimees Toomas Peek ütles täna Äripäeva raadios, et Levikom ei ole 5G-leviala kolmeks jaotamise süsteemiga rahul ja peab seda konkurentsi piiramiseks ning 5G arengut pidurdavaks. “Kui eelnevalt on sageduse konkursid olnud sideturu reguleerimiseks, siis täna pole riik aru saanud, et sellise sagedusjaotusega ei reguleerita ainult sidet, vaid kogu riigi majandust ja seda pikas perspektiivis. Kogu tulevikutehnoloogia sõltub 5G-sagedusalast,” rääkis Peek.

Tema hinnangul igipõlistab ja kinnistab riik praegu kolme operaatori (Telia, Elisa, Tele2) sideturu valitsemist. Peegi arvates ei peaks Eesti kindlasti IT-lahenduste osas Soomet eeskujuks võtma, nagu Sikkut soovitas, sest Peegi hinnangul on Soome e-riigina Eestist siiski maas.

Sikkut rääkis, et endale 5G-sagedusloa ostnud sideettevõtjal tuleb teha sadadesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi, et ehitada välja 5G-võrk. "Seejärel on tarvis teha samas suurusjärgus järgmisi investeeringuid, et suuta tuua turule 5G-võrku kasutavad uued tehnoloogiad nagu isejuhtivad autod või tööstuses kasutusel olevad masinad." Sikkuti sõnul on 5G-sageduste ülesehitamine ja arendamine kallis ning konkursilt loa ostmine on vaid väike samm ülejäänud arendusest.

Peek leidis, et needsamad Eesti turuliidrid ei ole seniste võimalustegi juures olnud lõpuni edukad. “Eesti pindala on 45 227 km². Kui Eesti oleks ruudukujuline, siis üks külg oleks umbes 213 kilomeetrit. Kui ma vaatan riigiaruandeid, kus seisab, et Eestis on 162 000 kodu ja ettevõtet ilma kiire internetiühenduseta, siis tekib küsimus, kuidas 30 aastat turgu valitsenud operaatorid pole suutnud seda ruudukest ikkagi üleni internetiga katta.”

Kõik peamised telekomiettevõtted on kinnitanud avalikult oma soovi ja valmisolekut alustada esimesel võimalusel 5G-võrgu rajamisega. Näiteks Elisal on praegu Tallinnas kolmes piirkonnas testsagedusel töötav 5G-võrk.

Peaks olema riigikogu tasemel otsus

Toomas Peek pole kriitiline ainult 5G-sagedusalade jaotamise sisulises küsimuses, vaid ka selles, kuidas asja arutatakse ja otsustatakse. “Muret tekitav on see, et mingisugust õlleklaasi hinda arvutatakse riigikogus küll, aga tehnoloogilisi innovatsioone, mis tagaks majanduse edukuse, arutatakse ministeeriumis ühe-kahe ametnikuga. See on poliitiline küsimus, aga seda debatti pole tegelikult lauale pandud, sest telekommunikatsioon on oma olemuselt väga teabeküllane tootmisharu. On palju lihtsamaid teemasid, nagu näiteks seesamune õlleklaas. Levikom on seisukohal, et see on teema, mis peaks olema riigikogu tasemel.”

Toomas Peek

Muret tekitav on see, et mingisugust õlleklaasi hinda arvutatakse riigikogus küll, aga tehnoloogilisi innovatsioone, mis tagaks majanduse edukuse, arutatakse ministeeriumis ühe-kahe ametnikuga.

5G-võrgus kolm aastat oma asjade interneti teenuseid arendanud Levikom andis märtsis riigi kohtusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsuse vastu jagada sagedusala kolme teenusepakkuja vahel, mille tingimused jätavad nad tõenäoliselt oksjonil ukse taha. Samuti on Levikom palunud konkurentsiametil uurida, kas riigi otsus võib olla kartellikokkuleppe tunnustega kolme mobiilsideoperaatori heaks.

Reede pärastlõunal rahuldas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Levikomi esialgse õiguskaitsetaotluse, millega keelas sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410–3800 MHz konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini. Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27. märtsil 2019.

Majandusministeerium teatas, et esitab oma seisukohad Levikomi kaebuse kohta samuti kohtule ning plaanib vaidlustada konkursi peatamise. "Levikom vaidlustas kohtu lahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustas 5G-konkursi ajutiselt peatada," lausus Sikkut. "Seadus lubab kohtul ajutiselt peatada konkursi ilma sisuliste põhjendusteta. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada," lisas ta.

Miks on 5G oluline?

Eestile on kujunenud välja auasjaks olla digilahendustes esirinnas. Üks selline arendusküsimus on 5G-võrgu üles ehitamine.

Loomulikult on 5G väljaarendamise eesmärk muuta suhtlemine kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks kui praegu. Kuigi igapäevaseks kasutamiseks piisab ka olemasolevatest lahendustest, siis näiteks massiüritustel jooksevad praegused ühendused kergesti kokku. 5G-standard peaks aga sellise olukorra muutma mugavamaks ja usaldusväärsemaks.

Eeldatavasti saab tänu 5G-ühendusele allalaadimiskiiruse normiks 1 Gbit/s, kuid uue põlvkonna puhul räägitakse ka 10 Gbit/s kiirustest. Praegu on tavakasutajate jaoks olemas kiirused, mis jäävad 100–200 Mbit/s juurde.

Lisaks proovitakse võrreldes 4Gga vähendada energiatarbimist, mis muu hulgas tähendaks seda, et nutitelefoni ja muid seadmeid peab vähem laadima.

5G muudab mobiili-interneti küll ilmselt kiiremaks, aga selle peale pannakse lootused arendada nutistut ehk asjade internetti. See on internetivõrk, mille arendamise põhirõhk ei ole enam niivõrd inimeste käes olevatel mobiiltelefonidel, tahvlitel, arvutitel, vaid sellel, et ühendada omavahel miljonid seadmed, andurid, sõidukid (ka isesõitvad), köögitehnika, pesumasinad, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kas või foorid. Näiteks on seadmed ühendatud omaniku nutitelefoniga ning selle kaudu saab kontrollida pesumasina programmi, külmkapi sisu või tunneb nutikas garaažiuks ära, et omaniku auto on läheduses.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas