• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,57%7 756,18
  • DOW 300,37%52 691,2
  • Nasdaq 1,19%26 738,41
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,57%7 756,18
  • DOW 300,37%52 691,2
  • Nasdaq 1,19%26 738,41
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
Kõige uuema põlvkonna 5G-levisageduse jaotamine lükkas vastasseisu Eesti ainsa asjade interneti ehk nutistu operaatori Levikomi ja ministeeriumi, kes kinnistab Levikomi hinnangul ebaõiglaselt Elisa, Telia ja Tele2 ülemvõimu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.
  • Foto: Andras Kralla
Praeguse tegevusplaani järgi jagab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 5G-sagedusala kolmeks, leides, et iga vahemik on piisavalt suur, et see võimaldaks katta suuri andmemassiive, mis uue põlvkonna võrgus liikuma hakkaksid. Riigi vastu kohtusse läinud Levikom leiab, et konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine ning mõistlik oleks nelja või enama loa väljastamine.
Telia, Elisa ja Tele2 lubasid homme ühiselt öelda, kuivõrd otstarbekas on nende hinnangul kolmeks jaotatud sagedusala ning kuidas nemad 5G-võrgu arendamiseks valmis on.
Mängu tuleb Venemaa
Muret tekitav on see, et mingisugust õlleklaasi hinda arvutatakse riigikogus küll, aga tehnoloogilisi innovatsioone, mis tagaks majanduse edukuse, arutatakse ministeeriumis ühe-kahe ametnikuga.
Toomas Peek
5G-võrgus kolm aastat oma asjade interneti teenuseid arendanud Levikom andis märtsis riigi kohtusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsuse vastu jagada sagedusala kolme teenusepakkuja vahel, mille tingimused jätavad nad tõenäoliselt oksjonil ukse taha. Samuti on Levikom palunud konkurentsiametil uurida, kas riigi otsus võib olla kartellikokkuleppe tunnustega kolme mobiilsideoperaatori heaks.
Reede pärastlõunal rahuldas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Levikomi esialgse õiguskaitsetaotluse, millega keelas sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410–3800 MHz konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini. Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27. märtsil 2019.
Majandusministeerium teatas, et esitab oma seisukohad Levikomi kaebuse kohta samuti kohtule ning plaanib vaidlustada konkursi peatamise. "Levikom vaidlustas kohtu lahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustas 5G-konkursi ajutiselt peatada," lausus Sikkut. "Seadus lubab kohtul ajutiselt peatada konkursi ilma sisuliste põhjendusteta. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada," lisas ta.
Miks on 5G oluline?
Eestile on kujunenud välja auasjaks olla digilahendustes esirinnas. Üks selline arendusküsimus on 5G-võrgu üles ehitamine.
Loomulikult on 5G väljaarendamise eesmärk muuta suhtlemine kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks kui praegu. Kuigi igapäevaseks kasutamiseks piisab ka olemasolevatest lahendustest, siis näiteks massiüritustel jooksevad praegused ühendused kergesti kokku. 5G-standard peaks aga sellise olukorra muutma mugavamaks ja usaldusväärsemaks.
Eeldatavasti saab tänu 5G-ühendusele allalaadimiskiiruse normiks 1 Gbit/s, kuid uue põlvkonna puhul räägitakse ka 10 Gbit/s kiirustest. Praegu on tavakasutajate jaoks olemas kiirused, mis jäävad 100–200 Mbit/s juurde.
Lisaks proovitakse võrreldes 4Gga vähendada energiatarbimist, mis muu hulgas tähendaks seda, et nutitelefoni ja muid seadmeid peab vähem laadima.
5G muudab mobiili-interneti küll ilmselt kiiremaks, aga selle peale pannakse lootused arendada nutistut ehk asjade internetti. See on internetivõrk, mille arendamise põhirõhk ei ole enam niivõrd inimeste käes olevatel mobiiltelefonidel, tahvlitel, arvutitel, vaid sellel, et ühendada omavahel miljonid seadmed, andurid, sõidukid (ka isesõitvad), köögitehnika, pesumasinad, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kas või foorid. Näiteks on seadmed ühendatud omaniku nutitelefoniga ning selle kaudu saab kontrollida pesumasina programmi, külmkapi sisu või tunneb nutikas garaažiuks ära, et omaniku auto on läheduses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele