Vaidlus 5G-sageduslubade üle kestab edasi

Konkursitingimused kohtus vaidlustanud telekomiettevõtte Levikom tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul on 5G olemus pakkuda selliseid teenuseid, nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus.

“Nelja või enama loa väljastamine on 5G-standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril pakkuda ka kiiremat internetti, kuigi see ei ole 5G-tehnoloogia peamine mõte. 5G-sageduslubade konkursi eesmärk peaks eelkõige olema see, et 5G-teenused muutuksid Eestis võimalikult kiiresti kättesaadavaks,” lausus Põldsamm. “Konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks sisuliselt turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine.”

Põldsammi sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.

IKT-asekantsler Siim Sikkut märkis neljapäeval saadetud pressiteates, et kolme kasutusloa väljastamise põhjus oli lisaks tehnoloogiale piisava mahu võimaldamise ka kaitseväele puhvertsooni andmine ja teistest riikidest lähtuvad piirangud. "Mitu Venemaa kasutatavat raadiosüsteemi omab juba rahvusvahelist kaitset vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union) eeskirjadele ning Eesti peab sellega arvestama."

Täna teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et esitab oma seisukohad Levikomi kaebuse kohta samuti kohtule ning plaanitakse vaidlustada konkursi peatamine.

"Levikom vaidlustas veebruari lõpus riikliku 5G-konkursi. Halduskohus leidis, et Levikomil ei ole kaebeks põhjust, ning tagastas nende kaebuse. Levikom vaidlustas kohtu lahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustas 5G-konkursi ajutiselt peatada," lausus Sikkut.

"Seadus lubab kohtul ajutiselt peatada konkursi ilma sisuliste põhjendusteta. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada," lisas ta.

Sikkut täiendas, et sellise lahenduse juures on kõik kolm sagedusluba võimalikult võrdsed, sisaldades nii reaalselt kasutatavaid sagedusi kui ka Venemaa-poolsete piirangutega sagedusi. Selline jaotus ei anna tema sõnul ühelegi sagedusloa võitnud isikule liigset konkurentsieelist ega sea kedagi oluliselt kehvemasse olukorda.

"5G-sageduslubade jaotus arvestab kolme peamist tegurit: sagedusala peab olema piisavalt suur uute teenuste pakkumiseks, tuleb tagada Eesti kaitseväe seadmete häirevaba töö ja võtta arvesse Venemaa seatud piirangud," kirjutas Sikkut. 5G sagedusala kolmeks jagamine tagab tema sõnul, et iga vahemik on piisavalt suur, et see võimaldaks katta 5G võrgus liikuvaid andmemassiive.

Tallinna ringkonnakohus rahuldas reede pärastlõunal Levikom Eesti esialgse õiguskaitsetaotluse osaliselt, millega keelas sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410–3800 MHz konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini. Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27. märtsil 2019.