Eesti Pank eraldas 3,5 miljonit eurot riigieelarvesse

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 153,3 miljonit eurot.

Nõukogu suunas eelmise aasta kasumist kolmveerandi ehk 10,4 miljonit eurot keskpanga kapitali tugevdamiseks. Eesti Panga kapital on suurenenud ligi 0,5 miljardi euroni, pikaajaline eesmärk on kasvatada kapital 1,5 miljardi euroni. Euroala keskpangad on rahapoliitika eesmärgil ostnud kokku 1,5 triljoni euro eest varasid, mille tulusid ja riske jagatakse ühiselt, ning Eesti Panga osa sellest moodustab 4,2 miljardit eurot.

"Eesti Panga tegevusega kaasnevate finantsriskide tõttu on keskpangal oluline tugevdada oma kapitali. Panganõukogu pikaajaline eesmärk on luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita," lausus keskpanga nõukogu esimees Mart Laar. "Samas pidas nõukogu siiski oluliseks jätkata juurdunud tava ja eraldada 25% kasumist riigieelarvesse.”

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 38,2 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 32,7 miljonit eurot. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 19,7 miljonit eurot, kahanedes aastaga umbes 60 000 euro võrra.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 26,8 miljoni euro väärtuses, mullu kanti risikieraldistesse 7,5 miljonit eurot. Eraldise suuruse määramisel on lisaks riskihinnangutele arvesse võetud panga reservide üldine maht.

Kuue aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 71,8 miljonit eurot. Riskieraldis on lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele esmane kaitse kahjude vastu.