Äripäev • 6 aprill 2019

Ratas avas kolmikleppe punkte

Keskerakonna esimees ja peaministri kandidaat Jüri Ratas ning haridus- ja teadusministri kandidaat Mailis Reps erakonna volikogul.   Foto: Liis Treimann

Keskerakonna esimees Jüri Ratas tutvustas tänasel erakonna volikogule nädalaid kestnud kolaitsioonikõneluste tulemusi, kus on sees punkt, et inimestel on soovi korral võimalik teise samba pensioni süsteemist väljuda ning ka seni kogutud raha teatud tingimustel välja võtta, aga ka suund sellele, et tulumaksuvaba miinimumi suurus sõltuks laste arvust.

Siin on Jüri Ratase kõne.

Head sõbrad!

Keskerakond tegi Riigikogu valimistel igati korraliku tulemuse – 26 kohta parlamendis – kuid oleme ausad, me jäime enda seatud ootustele alla. Uskusime, et suudame ja väärime kulda ning seetõttu meid hõbemedal ei rahuldanud. Nüüd tuleb valimistulemusest õppida, olulised järeldused teha ning tugevamana edasi minna. Järgmised poliitikute olümpiamängud toimuvad 2023-ndal aastal ning meil tuleb osata siis oma vormi paremini ajastada.

Seni on kõige olulisem jätkata igapäevast tööd Eesti elu edasiviimiseks. Seda nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes. Nii seal, kus oleme võimul kui ka kohtades, kus oleme täna veel opositsioonis. Peame pingutama ja olema aktiivsed terves Eestis!

Olen kindel, et just sisuline töö ja pühendumine aitavad kõige kiiremini taastada ka ajutiselt langenud inimeste toetuse ja usalduse Keskerakonna suhtes. Viimased arvamusuuringud näitavadki, et meie valijad on järk-järgult naasmas. Meie eesmärk on oma toetajad tagasi võita ning erakonna kandepinda ühiskonnas veelgi laiendada. Ma kinnitan kõigile kriitikutele, et Keskerakond ei lõhene ega murene, vaid läheb edasi veel tugevamana.

Tegelikult olime mitmes mõttes sarnases olukorras ka 2016. aasta novembris valitsust moodustades. Toona ennustati täpselt samamoodi, et Keskerakond lõheneb erinevateks tiibadeks ja kuulutati julgelt, et küll see valitsus peagi laguneb.

Valmistasime toonasele opositsioonile suure pettumuse – Keskerakond töötas ühtse meeskonnana ja võitis kohalikud valimised ning meie juhitud valitsus püsis edukalt ametis kuni Riigikogu valimisteni.

Kannapööret ei tule

Täpselt nagu 2016. aastal, ei tee me ka seekord loodavas valitsusliidus kannapööret oma senise poliitika osas. Vastupidi, seisame ka edaspidi sidusa ja tugeva ning kasvava rahvaarvuga riigi eest. Toetame edaspidigi kohalikku elu nii Tallinnas ja Tartus, Paides ja Kärdlas kui Valgas ja Ruhnu saarel. Seejuures aitame alati ennekõike neid, kes tegelikult enim abi vajavad.

Töötame jätkuvalt kvaliteetse hariduse ja tervishoiu, kindla siseturvalisuse ning Eesti julgeoleku nimel. Pingutame, et üha suurem osa Eestimaa elanikkonnast saaks osa riigi eduloost ja majanduskasvust. Keskerakonna juhitud valitsused hoiavad Eestit kindlalt euroopalikul kursil.

Kahjuks näeme ja teame me kõik, et ühiskonnas on täna palju hirme ja vastandumisi. Loodavale valitsusele on antud hävitavaid hinnanguid juba ammu enne koalitsioonilepingu valmimist, rääkimata valitsuse ametisse astumisest. Aga me ei lase ennast sellest heidutada. Aga me ei lase ennast sellest heidutada. Täpselt nagu 2016. aastal, ei saanud me ka seekord 100 kriitikavaba päeva. Kaugel sellest, me ei saanud päevagi.

Meie kõigi roll ja kohustus on inimeste kartusi maandada ning ühiskonda rahustada. Tõestame oma tegevusega, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus seisab Eesti tervikliku arengu ning iga inimese heaolu eest. Seejuures töötame iga päev ka kõigi nende heaks, kes loodavat valitsust täna veel ei toeta.

Struktuurne puudujääk ei kõiguta Eesti majanduse aluseid

Lisaks tuleb meil rahulikult selgitada, et oodatust kiirem majanduskasv ning riigieelarve struktuurne puudujääk ei kõiguta Eesti majanduse aluseid. Täpsemad numbrid ja otsused on alles ees, kuid muretsemiseks pole põhjust. Eesti jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga, suuri kärpeid ega maksumuudatusi ei tule ning inimestele vajalikud teenused on kindlalt tagatud.

Järgmistel nädalatel, kuudel ja aastatel tuleb meil ühiselt panustada ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisse. Peame tasandama kahetsusväärselt suureks paisunud lõhesid siinsete kogukondade vahel – jõukamate ja vaesemate vahel; maapiirkondade ja linnade vahel; liberaalse ja konservatiivse maailmavaatega inimeste vahel. Meil on ainult üks Eesti ja see on loomulikult meie kõigi Eesti. Ma ei kujuta ette, et see saaks olla kuidagi teisiti.

Tänu neile, kes uksi ei paugutanud

Soovin siinkohal südamest tänada kõiki Keskerakonna toetajaid ja liikmeid, kes pole tormanud uksi paugutama, vaid ootasid ära konsultatsioonide tulemused ja koalitsioonilepingu kavandi. Lõplikke otsuseid ei ole kunagi mõistlik teha esmaste emotsioonide ja hirmude pinnalt. Lähtuda tasub siiski reaalsetest faktidest.

Seetõttu on mul kahju, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon pole saanud sisuliselt tööd alustadagi, kui juba lahkus üks erakonna toel parlamenti valitud inimene. Seejuures kandideerib ta nüüd Euroopa Parlamenti, kahjustades sellega eeskätt oma pikaaegse koduerakonna valimistulemust. Ma ei tea, kas see on tema eesmärk, aga selge on, et nüüdsest töötab Reformierakonna valimisvõidu nimel 9 + 1 kandidaati.

Täna annab Keskerakond sisse oma Euroopa Parlamendi valimisnimekirja, mida veab praegune eurosaadik Yana Toom. Taotleme taas tugevat tulemust ning peame realistlikuks ühte või kahte kohta Euroopa Parlamendis. Meie valimisedu sõltub aga kõigi Keskerakonna liikmete ja toetajate panusest.

Loomulikult lasub siin suurim vastutus meie üheksal kandidaadil, aga ka ministritel ja Riigikogu liikmetel, kes peavad inimestele aktiivselt selgitama loodava valitsuse põhimõtteid ja positiivseid eesmärke. Meil tuleb veenda eeskätt oma seniseid valijaid, et oleme jätkuvalt see sama – tugevat, sidusat ja õiglast riiki ehitav – Keskerakond.

Oleme peaministripartei ning meie roll ja kohus on Eesti elu edasi viia ning rääkida aktiivselt kaasa kõigil poliitika ja ühiskonna teemadel. Seejuures tuleb meil selgelt kasvatada oma kompetentsi ja usutavust valdkondades, kus seni oleme olnud varjus. Olen kindel, et loodav valitsus annab meile selleks suurepärase võimaluse.

Kokku pandi 40-leheküljeline lepe

Valimistele järgnenud nädalad on olnud keerulised, pingelised ja tihti heitlikud. Meie ees on seisnud mitmeid raskeid valikud. Aga see aeg on olnud ka võimalusterohke ning olulisi edasiminekuid pakkuv.

Eelmisel laupäeval teie ees seistes lubasin, et ma ei too volikogule kinnitamiseks koalitsioonilepet, mis läheks vastuollu Keskerakonna maailmavaate ja Eesti huvidega. Täna julgengi kindlalt öelda, et loodav valitsusliit seisab nii Eesti arengu kui Keskerakonnale oluliste väärtuste ja põhimõtete eest.

Oleme tänaseks juba neli nädalat arutanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonnaga Eesti elu sõlmküsimusi ning võimalikke lahendusi. Soovin siiralt tunnustada meie tulevasi koalitsioonipartnereid, kellega oleme konstruktiivselt otsinud ja leidnud ühisosa ka kõige keerulisemates küsimustes.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted on viieteistkümne peatükiga ligi neljakümne leheküljeline dokument, mille täna ka avaldame. Järgnevalt tutvustan aga olulisemaid punkte valdkondade kaupa.

Esimese peatükina leppisime kokku kolme erakonna peamised seisukohad välis- ja julgeolekupoliitikas. Täpselt nagu 2016. aastal, hakkasid meie oponendid ka nüüd ühiskonda hirmutama Eesti välispoliitilise kursi muutusega. Lisaks püüti seekord meid rünnata rahvuste vahelise vaenu pinnalt. Koalitsioonilepingus on konkreetsed punktid, mis need hirmud selgelt ümber lükkavad. Jätkame senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil ning toetame Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse. Lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Rõhutasime, et edendada tuleb sidusat, sallivat ja turvalist ühiskonda, kus rahvuste vahelise vaenu ilmingutel, antisemitismil ning ühiskonda lõhestaval retoorikal pole kohta.

Omavalitsuste korrakaitseüksused saavad täiendavaid õigusi

Pakume inimestele vajalikku kindlustunnet lisaks riigikaitsele ka siseturvalisuse valdkonnas. Kõigi kolme erakonna selge soov on panustada meie inimeste turvatunde tõstmisse. See tähendab vajalikke palgatõuse, aga ka näiteks täiendavate õiguste andmist kohalike omavalitsuste korrakaitseüksustele ning mitmekülgset ennetustööd.

Eesti Keskerakonna juhitud valitsus viis 2017. aastal ellu haldusreformi, mis on põhjalikuma riigireformi oluline osa. Soovime siin valdkonnas edasi minna, vähendades tarbetut bürokraatiat ja avaliku sektori mahtu. Töötame valitsuses välja riigireformi edasise ajakava ning võtame parlamendis vastu vajalikud seadusemuudatused. Samuti toetame Riigikogu rolli tõstmist riigielu korraldamisel.

Loomulikult ei lähe me vastupidiselt levinud süüdistustele lõhkuma Eesti õigusriiki. Toetame igati õigusriikluse arengut, mõistlikku seadusloomet ning prokuratuuri ja kohtute menetluslikku sõltumatust.

Palju on räägitud rahvahääletusest ja rahvaalgatusest ning tihti asjatult hirmutatud justkui nende rakendamine ohustaks meie demokraatiat ja stabiilsust. Tegelikult on mõlemad Keskerakonna pikaajalised seisukohad, sest peame õigeks inimeste suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse. Loomulikult peavad olema nii rahvaalgatus kui rahvahääletus selgelt reguleeritud ja piisava künnisega. Samuti fikseerime juba eos küsimused, mida ei saa rahvahääletusele panna.

Töökohtade Tallinnast välja viimine jätkub

Mul on väga hea meel, et loodav valitsus toetab kohalike omavalitsuste rolli ja otsustusõiguse tugevdamist. Keskerakond on alati rõhutanud nii opositsioonis kui koalitsioonis, et riik ja omavalitsused on võrdväärsed partnerid, mitte ülemuse ja alluva suhtes.

Samuti jätkame riigipalgaliste töökohtade Tallinnast maakondadesse välja viimist, et toetada riigi tasakaalustatud arengut.

Samamoodi seisame kestliku maaelu ja põllumeeste toetamise eest. Meie juhitud valitsus taastas 2017. aastal üleminekutoetuste maksmise ning plaanime seda jätkata ka järgmisel aastal.

Palju tööd seisab ees tervishoius, kuhu tänane valitsus eraldas vajalikku lisaraha. Peame väga oluliseks, et säiliks solidaarne tervishoid ning kvaliteetne arstiabi oleks kättesaadav ka väiksemates keskustes.

Pensioni teisest sambast saab raha välja võtta

Sotsiaalvaldkonnas tuleb samaaegselt panustada mitme keerulise küsimuse lahendamisse. Peame oluliseks erakorralist pensionitõusu, et tuua sajad tuhanded eakad välja suhtelisest vaesuspiirist. Samuti tuleb vähendada omaste hoolduskoormust ning tõsta hooldajatoetusi. Keskerakonna jaoks on kahtlemata märgiline eesmärk jätkata tööd sundüürnike andmebaasiga kunagise ülekohtu heastamiseks.

Rohkesti kõneainet ja mis seal salata ka tõsiseid debatte konsultatsioonide käigus on pakkunud pensioni teise samba küsimus. Saavutasime siin tasakaaluka kompromisslahenduse, kus printsiibis säilib tänane pensionisüsteem, kuid inimestel on soovi korral võimalik teise samba süsteemist väljuda ning ka seni kogutud raha teatud tingimustel välja võtta. Kindlasti pean oluliseks, et inimesed oma valikud ja investeerimisotsused hoolega läbi kaaluksid.

Teaduse valdkonnas toetame enne Riigikogu valimisi sõlmitud kokkulepet tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastus järk-järgult 1% tasemele SKT-st. Samuti peame mõistlikuks doktorandipalga kehtestamist, et pakkuda doktorantidele sotsiaalseid garantiisid. Kaalume ka täiendava õppelaenusüsteemi rakendamist.

Haridusvaldkond laiemalt vajab muidugi lisaraha palgatõusudeks ning ka kodulähedase koolivõrgustiku säilimiseks. Samuti peame oluliseks tervislike eluviiside propageerimist haridusasutustes ning koolikiusamise vastast võitlust.

Senisest enam ja sisulisemalt soovime panustada eesti keele õppe edendamisse. Seda nii läbi eesti keele majade kui haridusvõrgustiku. Meie eesmärk on, et kõik koolilõpetajad omandaksid piisava eesti keele oskuse, et jätkata õpinguid kõrgkoolis ning olla tööturul konkurentsivõimelised. Seetõttu loome Riigikogu juurde ka eraldi eesti keele õppe probleemkomisjoni.

Kultuuri valdkonnas peame oluliseks ka väiksemates keskustes ja maapiirkondades elavate laste valikuvõimaluste avardamist. Samuti tuleb jätkata kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusuga.

Olulise algatusena on koalitsioon kokku leppinud Globaalse Eesti programmi, mille eesmärk on siduda meie diasporaad üle maailma ning väärtustada eesti rahvuskultuuri ja kogukondi välismaal. Näen selles programmis olulist kasutegurit nii meie majanduse, turismi kui kultuuri seisukohalt.

Spordi edendamisel paneme samuti rõhku üleriigilisele võrgustikule, et tagada kvaliteetsed tingimused kogu Eestis. Oluliseks peame ka EOK „Team Estonia“ programmiga jätkamist ning rahvusvaheliste suurvõistluste Eestis korraldamist.

Loodava valitsuse jaoks on olulisel kohal ka noorte senisest suurem kaasamine, sh noortevolikogude rolli tõstmine.

Samuti peame õigeks mitteformaalse hariduse suuremat väärtustamist ning mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte jaoks vajalike lahenduste leidmist.

Lasterikkad saavad kodu ostmisel abi

Perepoliitikas leppisime kokku olulise põhimõttena lasterikaste ja noorte perede toetamise oma kodu soetamisel. Samuti seadsime eesmärgiks tõsta maksuvaba tulu vastavalt laste arvule peres.

Jätkuvalt tuleb panustada perevägivalla vastasesse võitlusse, mis on üks valusamaid murekohti meie ühiskonnas. Siin küsimuses saab ja peab kehtima nulltolerants.

Leppisime koalitsioonis kokku, et põhiseaduse muutmisel tuleks küsida eelnevalt rahva arvamust. Seetõttu palume inimestelt järgmistel kohalikel valimistel tagasisidet, kas nad peavad õigeks abielu määratlemist mehe ja naise vahelise liiduna ka põhiseaduse tasandil.

Rõhutasime koalitsioonilepingus üle, et kõigil rahvusgruppidel peab olema Eestis võimalus arendada oma rahvuskultuuri. Samuti jätkame loomulikult rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.

Riigifirmade erastamine läheb edasi

Eesti majanduskasv on hetkel aeglustumas, kuid peame väga oluliseks jätkusuutliku kasvu tagamist ka edaspidi. Selleks tuleb meil senisest enam panustada eksporti ja suurendada ka majandusdiplomaatide ja -nõunikke arvu välismaal. Samuti toetame riigile strateegiliselt mitte oluliste äriühingute mõistlikel tingimustel võõrandamist.

Riigieelarvete koostamisel peame õigeks struktuurse tasakaalu reeglitest lähtumist, et tagada heas korras ja vastutustundlik rahanduspoliitika.

Tööjõu küsimustes jätkame tasakaalukat lähenemist sisserändepoliitika osas. Peame eeskätt panustama ümberõppesse ning teistesse meetmetesse, et suurendada Eestimaa inimeste tööhõivet.

Samuti töötame läbi renditööjõu regulatsiooni küsimused.

Peaministrina oli mul au taastada kolmepoolsed kohtumised Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga. Pean väga oluliseks, et taolised laiapõhjalised arutelud tööturuküsimustes jätkuksid ka edaspidi.

Ühtegi maskutõusupole kokku lepitud

Maksupoliitika osas kehtib põhiosas maksurahu. Loodav koalitsioon pole kokku leppinud ühtegi maksutõusu, pigem kaalume maksuerisusi ning aktsiisilangetusi, kui need aitavad piirikaubandust ohjeldada.

Eesti e-riik on meie edulugu ja peamine visiitkaart välismaal. Toetame inimestele vajalike teenuste uuele tasemele viimist. Samuti lähme edasi e-residentsus 2.0 programmi ja ülikiire internetiühenduse ehitamisega.

Mõtleme suurelt ka taristu arendamisel. Keskerakonna seisukoht on, et riiklike taristuinvesteeringute teostamiseks tuleks kaasata laenuraha.

Palju on küsitud ja muret tuntud Rail Balticu projekti osas. Loodav koalitsioon leppis kokku, et jätkame senisel kursil ning ootame ära järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi. Kui peaksid tulema olulised muudatused rahastusmudeli osas, siis tuleb meil projekti tasuvus, ajakava jms uuesti üle vaadata.

Toetus Saaremaa sillale

Märgilise kokkuleppena toetame riikliku eriplaneeringu algatamist Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks. Seejuures küsime loomulikult ka kohalike elanike arvamust nii saartel kui mandril.

Keskerakond on alati seisnud ühistranspordi arendamise eest ning peame õigeks üleriigilist tasuta maakondlikku ühistransporti. Koalitsioonilepingus leppisime kokku, et jätkub senine süsteem, kus ühistranspordikeskustel on võimalik pakkuda igas maakonnas tasuta ühistransporti.

Keskkond ja sellega seonduv on mulle väga südamelähedane valdkond. Kindlasti tuleb meil vähendada oma ökoloogilist jalajälge, suurendades nii jäätmete sorteerimist kui plasti kasutamist ja igasugust raiskamist. Samamoodi pean väga oluliseks vastutustundlikku metsapoliitikat.

Ühtlasi leppisime kokku, et suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri ja soojuse tootmisel kui transpordikütuste osas. Põlevkivi kasutamine peab seejuures olema võimalikult efektiivne ning madala keskkonnakoormusega.

Energiajulgeoleku tagamiseks peame oluliseks ka Eesti elektrisüsteemi liitmist Euroopa Liidu elektrisüsteemiga ning meie riiki regionaalse LNG terminali rajamist.

Hetkel kuum