• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105
  • 12.04.19, 17:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hiinlastelt võetud megalaen võib Montenegrole hävituslikult mõjuda

Montenegro võttis Hiinalt suure laenu kiirtee ehitamiseks. Kui riik ei suuda laenu tagasi maksta, tähendab see hiinlastele õigust osale Montenegro territooriumist.
Bari linnast Belgradi kulgev kiirtee läheb maksma 1,3 miljardit dollarit. Kiirteed ehitab Hiina riigiettevõte ning tee ehitamiseks on Montenegro võtnud Hiinalt soodsa laenu.
  • Bari linnast Belgradi kulgev kiirtee läheb maksma 1,3 miljardit dollarit. Kiirteed ehitab Hiina riigiettevõte ning tee ehitamiseks on Montenegro võtnud Hiinalt soodsa laenu. Foto: AFP/Scanpix
Montenegro valitsus laenas Hiinalt raha, et ehitada kiirtee, mis kulgeb Bari sadamast Montenegros Serbia pealinna Belgradi. Kiirtee maksumus on hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot ning see on 445 kilomeetrit pikk.
„See investeering võib Montenegro jaoks osutuda eriti ohtlikuks, aga keegi ei mõtle sellele,“ ütles Montenegro uuriva ajakirjanduse organisatsiooni juht Milka Tadic Mijovic, vahendab Financial Times.
Montenegrosse ehitab kiirteed Hiina riiklik ettevõte CRBC. Tee ehitamist rahastab 85% ulatuses Hiina Eximbank. Projekti esimene faas on 41 kilomeetrit teed, kusjuures selle käigus ehitatakse 20 silda ning 16 tunnelit läbi mägise maastiku. Üks kilomeeter seesugust teed maksab 20 miljonit eurot.
Pole selge, mil viisil rahastatakse järgmised 80 kilomeetrit, sest laenu riik võtta ei saa, see oleks Montenegro rahakotile liig. Pealegi on naaberriik Serbia juba edasi lükanud kiirtee selle osa ehitamise, mis kulgeb mööda Serbia territooriumit.
IMF on öelnud, et kui kiirteed ei ehitataks, oleks Montenegro võla ja SKT suhe sel aastal kukkunud 59%ni. Selle asemel kerkib see tänavu 78%ni.
Üks ametnik viitas, et kiirtee projekti tõttu kukub Montenegrole esimest korda sellisesse defitsiiti, mis ei vasta Euroopa Liidu standarditele. See tähendab, et kui midagi peaks juhtuma, on riigil väga raske laenu juurde võtta.
Mõttetu projekt
Montenegro on kahel korral püüdnud projekti jaoks Euroopast rahastust saada. Põhjus, miks Euroopa kiirteele kriipsu peale tõmbas, oli selle majanduslik mõttetus. Tasuvusuuringutest selgus, et liiklus kiirteel oleks liiga hõre. Samas pole meod tasuvusuuringuid kunagi avalikustatud. Kui Montenegro parlament 2014. aasta detsembris Hiinalt laenu võtmise üle hääletas, ei olnud ka parlamendisaadikud uuringu tulemustega tutvuda saanud.
Kõigele lisaks ei kuulutatud kiirtee ehitamiseks välja avalikku hanget. Lepingus on kirjas, et Hiina riigifirma CRBC ega ka projekti alltöövõtjad ei pea maksma tulu- ega tollimaksu. Samuti on lepingus kirjas, et kui Montenegro ei maksa võlga tagasi teatud aja jooksul, on Eximbankil õigus teatud osale Montenegro territooriumist.
Kui ajakirjanikud ja korruptsiooni vastu võitlejad näevad Hiina raha ümber toimuvat väga kahtlasena, usub Montenegro parlamendisaadik Filip Vukotic, et asja ei tasu nii mustades toonides näha. „Kui me oleks ära oodanud näiteks keskkonnahinnangud, poleks me kindlasti kiirtee ehitamist juba alustanud ja tõenäoliselt oleksime me kaotanud ka võimaluse saada Hiinalt odavat laenu,“ selgitas ta, lisades, et kiirtee on Montenegro strateegilisi huvisid arvestades vajalik.
Hiinlaste fond Touchstone Capital Partners kirjutas märtsis soomlase Peter Vesterbacka firmaga alla eellepingu, et annab Tallinna–Helsingi tunneli ehituseks 15 miljardit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 10.04.19, 17:19
Euroopa Liit sai Hiinalt väikse lobivõidu
Teisipäeval peetud Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumine tõi eurooplaste jaoks pisikese võidu, mille kõrval näib USA president Donald Trump suure kaotajana.
Uudised
  • 26.03.19, 17:35
Hiina president meelitab Euroopat ajaloo suurimasse majandusplaani
Hiina president Xi Jinping Euroopa ringreisil, et veenda riike osalema Uue Siiditee projektis. Esimene nõusoleku andnud riik on Itaalia.
Uudised
  • 22.03.19, 06:00
Hiina jahib Euroopas mõjuvõimu, aga ka ärivõimalusi
Kuigi Hiina tahab oma mõjuvõimu laiendada ning kasutab üha rohkem majanduslikke hoobasid piiri taha vaatamiseks, on nende raha ja investeeringud siiski pigem võimalus kui takistus.
Saated
  • 20.03.19, 13:22
Kas Hiina raha koloniseerib Euroopa?
Saates „Äripäeva fookuses“ räägime Hiina rahast Euroopas ja selle mõjust poliitikale. Hiina eksperdi Liisi Karindiga arutleme selle üle, kas, kuidas ja miks on muutunud Hiina ambitsioon maailmas asju ajada.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele