Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Taavi Aas: mõni kool toidab selle rahaga lapsed ära kaks korda päevas

Taavi Aas: "Kui osa koole saab sellega hakkama, tähendab see seda, et raha on olemas."  Foto: Andras Kralla

Alati on kõige lihtsam raha juurde küsida, ent mõni kool suudab selle väikese rahaga pakkuda lastele kaks korda päevas tasuta süüa, seega ei tasu tormata toetust suurendama, arvas Tallinna linnapea Taavi Aas.

Äripäev kirjutab täna, kuidas Tallinna linnas pole viis aastat kooli toiduraha toetus tõusnud, mistõttu on koolisöögis vähendatud liha ja piima kogust, samuti kasutatakse Poola puu- ja juurviljasid. Lisaks minnakse üha enam üle kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga kokku tuleks.

Miks sai see otsus toona tehtud, et Tallinna linn oma panust koolitoidule vähendab?

See oleks ka päris kummaline, kui ettevõtjad arvaksid, et sinna pole vaja raha juurde panna. Kui toona oli juba koole, kes said hakkama kõikide koolide tasuta toitlustamisega ja annavad sama raha eest hommikuputru, siis see näitab, et selles süsteemis raha on. Kui osa koole saab sellega hakkama, tähendab see seda, et raha on olemas. Tuleb mõelda, kuidas raha paremini kasutada. Ma ei kiirustaks kohe ütlema, et sinna on raha juurde vaja. Aga kui aastad lähevad edasi, siis see number ei saa niisama seista. Minu teada hakkas haridusamet üle vaatama seda olukorda, kuidas mõned saavad hakkama selle rahaga, aga teised ei saa.

Kui olen rääkinud ettevõtjatega, olen aru saanud, et hakkama saavad need, kes toodavad hästi palju mahtu. Pigem kiratsevad väiksemad tegijad. Aga kui mahud lähevad väga suureks, võib kannatada söögi kvaliteet. Mis teie arvate?

Loomulikult mahuefekt annab paremaid tulemusi, aga selleks, et lõplikult hinnata, peaks konsulteerima haridusametiga – kas ja millal on tehtud kvaliteedihinnang ja mis tulemusteni on jõutud. Samuti, mida arvavad õpilased ise koolitoidu kohta. Ma pooldaks seda, et oleks oma köögid.

Miks see parem on?

See oleks toitlustamine koolipere jaoks. Kindlasti annab see paindlikkust toiduainete kasutamisel. Meil on pilootprojekt mahetoidu kasutamiseks lasteaedades. Tulevikule mõeldes saaksid koolid midagi üle võtta. See ei tähenda, et 100% oleks kõik mahetoidud – sinna on pikk maa. Aga see annaks võimaluse olla paindlikum.

Reaalkooli toitlustajad ütlevad, et praeguse raha eest ei saa kaugeltki mitte mahetoitu pakkuda. Pigem tellitakse praegu hoopis Poolast kapsast, sibulat, õuna.

Ma olen käinud Mustamäe koolis, kus gümnaasiumi osale anti tasuta lõunasööki ja hommikuputru. Nad kasutasid raha efektiivselt: lugesid hommikul üle õpilased, sest koolis pole ju kunagi 100% lapsi. Tänu sellele said nad raha kasutada maksimaalselt. Kõige lihtsam on alati küsida raha juurde. Mul on väga keeruline hinnata, kui efektiivselt Reaalkool kasutab toitlustamiseks antud raha. Selleks tuleks haridusametil teha audit, et aru saada, kas raha on vähe või on seal võimalused, kuidas paremini majandada.

Te olete seda meelt, et praeguse raha eest on võimalik pakkuda hommiku- ja lõunasööki?

Kui sellega saab hakkama kasvõi üks kool, tähendab see seda, et see on võimalik.

Äripäev kirjutab täna pikemalt, kuidas Tallinna linnas pole viis aastat kooli toiduraha tõusnud, mistõttu on koolisöögis vähendatud liha ja piima kogust, samuti kasutatakse Poola puu- ja juurviljasid. Lisaks minnakse üha enam üle kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga välja tuleks. Loe pikemalt artiklist "Tallinn säästab – lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad".

Otepää lihatööstuse Edgari juhatuse liige Maie Niit ütles, et riigihangetel käib toidukauba üle sentide mäng, mille tagajärjel jäävad kohalikud tootjad kõrvale. Tema hinnangul ei tohiks eriti toiduainete puhul taga ajada kõige odavamat hinda, sest sageli on see toidu kvaliteediga seotud.

Tallinna linnapea Taavi Aas seevastu leidis, et alati on kõige lihtsam raha juurde küsida, ent mõni kool suudab selle väikese rahaga pakkuda lastele kaks korda päevas tasuta süüa, seega ei tasu tormata toetust suurendama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum