Artikkel
  • Kuula

    Vilniuses rallib ärikinnisvara, Riias korterite müük, Tallinnas...

    Metro Capitali Toom-Kuninga 15 krundile Tallinnas kerkib arendus.Foto: Andras Kralla

    Vilniuse äripindade turg kasvab kiiresti ning korterimüük edeneb kõige paremini Riias. Tallinnas on aga sel aastal oodata kergemat hotellibuumi.

    Vilniuse äripindade turg on Baltimaades kõige aktiivsem ja ka Kaunas edeneb hästi, ütles Newseci uuringute ning analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas Äripäeva teemaveebile kinnisvarauudised.ee. Tema sõnul moodustavad viimastel aastatel Vilniuse äripindade seas suurima nõudluse suured välismaised investeerimisettevõtted, kes laiendavad tegevust, samuti riiklikud institutsioonid, kes püüdlevad efektiivsema ja soodsama kinnisvara kasutamise poole.
    Newseci uuringute ning analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas ütles, et Tallinna äripindade turg on jätkuvalt aktiivne ning seda iseloomustavad suurte pindade omandamine ning uued arendused. "Ennustatakse, et 2019. aasta pakkumistes domineerivad projektid peamistes äripiirkondades ning Ülemiste ärilinnakus. Nõudlus tuleb peamiselt IT- ja finantsektori kui ka idufirmade nagu Bolt ja Pipedrive poolt. Järgmisteks aastateks prognoositakse turu nõudluse kasvu 10-15% ning turul omavad dominantset jõudu üürnikud,“ kirjeldas analüütik.
    Kulbokase sõnul on Tallinna ärikinnisvaraturg jätkuvalt kõige atraktiivsem ka investoritele - investeeringud äripindadesse moodustavad 80% kogu riigi tehingutest. Lisaks on viimastel aastatel rohkem tunda Šveitsi ning Skandinaavia investorite aktiivsust.
    Riia uute äripindade nõudlus hakkab samuti tõusma, ütles ta. 2019.-2020. aastateks planeeritakse turule tuua umbes 90 000 ruutmeetrit - peaaegu sama palju nagu planeeriti eelnevaks viieks aastaks.
    “Uusi projekte arendatakse erinevates linna piirkondades ning on juba aru saada, kuhu hakkavad tekkima uued äriklastrid. Praegu käibki arutlus selle kohta, millisest linnaosast saab peamine ärirajoon - suurimad kandidaadid on Skanske territoorium ning lõunapoolne Daugava jõe kallas. Just nendes piirkondades plaanitakse arendada mitmeid erinevaid ärilinnakuid," rääkis Kulbokas.
    Elupindade kvaliteet tõuseb
    Elupindade arendused on viimastel aastatel Balti riikides suuruselt väiksemaks jäänud, ütles Audrius Šapoka, Ober-Hausi elupindade osakonna juht.
    “Kõikides Balti riikides on viimastel aastatel järjest suurenenud kvaliteeti näitavad parameetrid: arhitektuur ning erinevad välisilmelised, inseneerimisalased ja targad lahendused. Ei saaks öelda, et ostjad oleksid oma kinnisvarateadmiste omandamisega ühel pool, kuid nad on kindlasti tajunud pakkumiste kvaliteedi tõusu. Ning ka arendajad ise on nõus ellu viima lisaraha nõudvaid lahendusi, sest näevad, et ostjad hindavad neid ning on nõus nende eest maksma, “ tutvustas Šapoka.
    Ober-Hausi andmetel on eelmisel aastal Baltimaade kõige suurema hüppe teinud Riia korterite pakkumised. Ühe aasta jooksul on Läti pealinnas ehitatud veidi rohkem kui 2400 korterit - see on 65% rohkem kui 2017. aastal. Samas ei ületa see maht veel Vilniuses ja Tallinnas ehitatud korterite arvu, kus 2018. aastal oli kokku ehitatud vastavalt 4300 (5% rohkem kui 2017) ning 3100 (7% rohkem) korterit. Ka Eesti ehitajad nopivad Lätist miljoneid.
    Šapoka sõnul jõuab Tallinn varsti Vilniuse numbritele järgi. 2014.-2016. aastatel valmis Vilniuses keskmiselt 6,1 korterit 1000 elaniku kohta, kuid 2017.-2019. vahemiku kohta kasvab see arv 7,9 korterini. Tallinnas valmis samal ajal 3,9 korterit 1000 elaniku kohta, kuid prognoositav arv 2017.-2019, vahemikuks on kuni 7,1 korterit. Riias on oodata 2017.-2019. aastate vahemiku tulemuseks 3,1 korterit 1000 elaniku kohta.
    Linnailme muutumine
    Newseci andmetel avati eelmisel aastal Vilniuses kuus hotelli - kokku tekkis linnas juurde 800 hotellituba. Riias suurenes hotellide valik kahe hotelli võrra, mis tõi juurde 390 hotellituba. Eesti pealinnas avati samuti kaks hinnalist hotelli, mis pakuvad kokku 170 tuba.
    “Kõigis kolmes linnas suureneb hotellide valik, kuid Lõuna-Euroopa ning Ameerika linnade keskmise tasemele lähiajal veel ei küündita. Vilniuse hotellide turg tegi väikse sprindi eelmisel aastal ning andis teatepulga edasi Tallinna linnale, kus sel aastal arendatakse välja umbes 600 hotellituba. Järgmise kolme aasta jooksul peaks endast suurema märgi maha jätma ka Riia linn, kus pakkumus täieneb selle ajaga kuna 1500 toaga,” arutles Kulbokas.
    Kaubanduskeskustel tuleb tegus aasta
    2018. aastal valmis Baltimaades vaid üks kaubanduskeskus, milleks on T1 Tallinnas. Kaubanduskeskuse alla saab liigitada vaid sellist objekti, mille pindala ületab 5000 ruutmeetrit, seal on vähemalt 10 üürnikku ning suurimale üürnikule kuulub mitte rohkem kui 70% kogu alast.
    Sel aastal on aga oodata paljude kaubanduskeskuste rekonstruktsiooni ja laienemist. Eestis laienevad Ülemiste ning Kristiine keskused, Lätis avavad uksed Akropole ning Via Jurmala Designer Outlet keskused ning laienevad Alfa ning Origo ostukeskused. Leedus uuenevad Akropolise keskused nii Vilniuses kui ka Kaunases.

    Eksperdid hindavad 15 Baltimaade parimat kinnisvaraprojekti

    Eelmisel aastal lõpetatud Leedu, Läti ning Eesti edukamad kinnisvaraprojektid võistlevad Leedu ärilehe “Verslo žinios” (“Äriuudised“) korraldataval konkursil, et saada parima arendusprojekti tiitel.
    Viiendat korda toimuval Baltimaade kinnisvara auhindade jagamisel tulevad hindamisele kolmes riigis viimase aasta jooksul püstitatud büroode, hotellide ning eluasemete arendusprojektid, kirjutab kinnisvarauudised.ee.
    Baltimaade kinnisvara auhindade konkursile saavad pretendeerida kõik selle piirkonna kinnisvara projektid, mis on lõpetatud 2018. aastal. Esimeses etapis panevad Ober-Hausi ning Newseci spetsialistid paika lühikese nimekirja finalistidest. Newsec vastutab äripindade ning Ober-Haus eluasemete kategooriate eest. Seejärel täidavad finalistidest arendajad ära küsimustikud ning edastavad täpsemat informatsiooni ehitatud hoonete kohta. See info liigub komitee kätte, kes valib välja iga kategooria võitjad.
    Baltic Real Estate Award konkursi finaali jõudis neli Eesti arendusprojekti. Elukondliku kinnisvara kategoorias on esindatud kaks Eesti arendust– auhinnale kandideerivad Merko Rand Villad ja Metro Capitali Kiikri residentsid. Bürookinnisvara seas pääses finaali Maakri kvartal, mille taga seisab Maakri Kvartali OÜ ning hotellidest on esindatud Rotermanni kvartalis asuv Metropol Spa Hotel.
    Parimaid kinnisvara projektide arendajaid auhinnatakse 16. mail Balti Kinnisvara Investeeringute foorumil ning foorumi teisel päeval, 17. mail, on kõik võitjad kutsutud oma projekte üritusel tutvustama.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Parim noortalunik otsustas kohe: toorme tootja on tuulte meelevallas, tuleb teha teisiti
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
USA kongress suutis napilt valitsuse tööseisaku ära hoida
Raadiosaated
Koalitsioonipartner: Kallase abikaasa poleks kriitika osas kohtus õigust saanud
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets leiab, et Arvo Halliku 1500 euro suurune nõue arvamusartikli vastu poleks kohtus vett pidanud.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets leiab, et Arvo Halliku 1500 euro suurune nõue arvamusartikli vastu poleks kohtus vett pidanud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Mees lossitornist: Paldiski magnaadi tõus ja karm kukkumine
Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
USA valitsus lõpetab vähem kui 24 tunni pärast tõenäoliselt töö
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
ELi andmereeglite ülevõtmisel on oht, et Eestis keeratakse sellele vinti peale
Andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks, leiab Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla.
Andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks, leiab Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: eelseisvast ostupaanikast Tallinna börsil ja vaenukõneseadusest
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.