Eesti ehitusfirmad nopivad Lätist miljoneid

Eelmisel aastal kasvas Lätis ehitustoodang sealse statistikaameti andmetel pea 22 protsenti. Läti rahvusringhääling kirjutas, et ainuke võrreldav kasv oli aastal 2002, kui ehitus kasvas aastaga pea sama palju. Aastatel 2003–2007 jäi aastane kasv 12–15 protsendi vahele, kuni langes 2009. aastal 44 protsenti.

Nordeconi juht Gerd Müller tõdes, et Eestist on Läti ehitusturg ajaliselt maas ning nüüdne kasv on seal ootuspärane. "Läti ehitusturg seisis veel tugevalt paigal, kui Eesti juba kasvas,“ märkis ta.

Merko juht Andres Trink ütles, et nad on oma ehitusmahtu Lätis viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud: 2016. aastal oli kontserni müügitulu Lätist 45 miljonit eurot, 2017. aastal 80 miljonit ja eelmisel aastal enam kui 150 miljonit eurot. "Need on erakordsed ehitusmahud, mille taga on mitu samaaegselt töös olevat suurobjekti,“ ütles Trink.

Merko suurim ehitusobjekt Lätis on Akropole kaubanduskeskus Riias ehitusmaksumusega 100 miljonit eurot, mida nende Läti tütarettevõte Merks ehitab 50/50 põhimõttel koos Leedu partnerettevõttega. Eelmisel aastal lisandus Lidli logistikakeskus ehitusmaksumusega üle 40 miljoni euro. Trink rääkis, et tõenäoliselt samas mahus suuri ehitusobjekte neil Lätis lähiaastail samaaegselt turule ei tule. Lisaks tellijatele ehitamisele tegeleb Merks ka kinnisvaraarendusega.

Edaspidi võiksid nad aga Trinki sõnul Lätis rohkem kortermaju arendada, kui turg ja nõudlus on seni võimaldanud. "Läti ehitusturu viimaste aasate kasv käesoleval aastal tõenäoliselt stabiliseerub seoses ehitushindade tõusu ja hulga valmivate objektide turule tulekuga. Samas on kindlasti ruumi uutele büroohoonetele ja eelkõige korteriarenduses, kus Läti turg peaks tasapisi hakkama väljuma 2008. aasta majanduskriisi järgsest langusperioodist. Mil määral see avaldub lähema paari aasta ehitusmahtudes, näitab aeg.“

Trink tõdes, et ka Lätis on ehitushinnad kiiresti ülespoole liikunud. Ehitushindu on kergitanud seal ka tugevamini reguleerima hakatud töötajate registreerimine ja maksude kogumine. Lisaks on mitme suurobjekti samal ajal ehitamine toonud kaasa ehitusressursi nappuse ja alltöövõtu hindade tõusu.

Suureks erinevuseks Leedu ja Eestiga võrreldes on Trinki sõnul aga elamuehituse vähene aktiivsus. "Kui Tallinnas ja Vilniuses müüakse aastas suurusjärgus 3000–4000 uut korterit, siis Riias enam kui poole võrra vähem, kusjuures Riia on ligi poolteist korda suurem linn.“

Ka Mapri Ehituse juht Tarmo Roos kinnitas, et ehitusaktiivsuse tõus Lätis on märgatav. "Vahepealne rahunemine 2016. aastal on möödas ning nüüd on näha lühemas perspektiivis 2019.-2020. aastaks tõusu,“ ütles Roos. Nüüd tehakse Lätis tema sõnul seisakust jäänud mahte järgi ning nemad plaanivad sel aastal seal oma käibe kahekordistada.

Eelmisel aastal tegi Mapri Ehituse Läti tütarfirma Mapri Buve töid ligikaudu 4 miljoni euro eest, selle aasta käibeks näevad nad Roosi sõnul 8–10 miljonit eurot. Neil algab ehitus projektidel, mida on pikalt planeeritud ja ette valmistatud. Sarnaselt Trinkiga kinnitas ka Roos, et kindlasti tõuseb ka elukondliku kinnisvara osa. Samuti on Roosi sõnul olnud Läti turg välisinvesteeringutele atraktiivne ja toetav ning riigi majanduses nähakse suurt potentsiaali.

Selleks, et õnnestuks Lätis kasvada, tuleb Roosi sõnul tegutseda seal kohalike inimestega, sest ehitusjuhtimist eksportida on keeruline. "Praegu on kasvuvõimalused olemas. Kindlasti tuleb riske hallata seoses sisendhindade tõusuga ja projekteerijate puudusega," ütles ta ja märkis, et projektid venivad pädevate projekteerijate põua tõttu seal pikaks.

Ehitushinnad on Roosi sõnul kasvanud Lätis mõistlikult, küll aga kasvavad kiiresti tööjõukulud. "Läti keskmine töötasu on Eesti keskmisest siiski veel märgatavalt allpool. Välistööjõud on oluline täiendus, ilma nendeta ei suudetaks enamik suur ehitusfirmasid vajalikke mahte ära teha.“

Roos tõdes, et üle Eesti ja Lätis tegutsedes näevad nad praegu, et naabrite poolel läheb maht üles, kodumaal on maht aga pigem paigal. Tema sõnul tahavad investorid Lätis raha betooni paigutada, kuid kõike ei suudeta piisavalt kiirelt ellu viia ning seega on järgnevateks aastateks tööd ees.