Ossinovski: tootmisettevõtted hakkavad Eestist lahkuma

Eesti vagunite remontimise turg paistab Ossinovski sõnul silma selle poolest, et kohalikel depoodel ei jätku tööd, see-eest on Lätis ja Leedis olukord hoopis teine.  Foto: Andras Kralla

Eesti kaotab hinnavõitluses Lätile ja Leedule, arvab ettevõtja Oleg Ossinovski.

Riigifirma Operail teatas, et väljub vagunite remontimise ärist. Ettevõtja Oleg Ossinovski, kelle firma on samas äris tegev, ei arva, et riigifirmast konkurendi lahkumine toob tema firmale suurt kasu.

„Konkurents pole kuhugi kadunud, sest see on selles valdkonnas väga suur. 1000 kilomeetri raadiuses on kümneid konkureerivaid depoosid. Ühe Tapa depoo kadumine ei muuda mitte mingil juhul konkurentsiolukorda ja meie ei võida kuigi palju. Vagunite arv, mida Tapal remonditi, ei olnud nii suur, et turgu jõuliselt mõjutada,“ ütles Ossinovski.

Lätis ja Leedus on hoopis teisiti

Eesti vagunite remontimise turg paistab Ossinovski sõnul silma selle poolest, et kohalikel depoodel ei jätku tööd, see-eest on Lätis ja Leedis olukord hoopis teine.

„Leedus on vaguneid kordades rohkem kui Eestis. See pole üllatav: riik on ise ka suurem. Lisaks kasvab palgakulu Eestis kiiremas tempos kui seal. Töö omahind on meil kõrgem. Seepärast on meil väga raske Läti ja Leeduga konkureerida,“ ütles ASi Skinest Grupp omanik.

Tema mõistab enda sõnul Operaili otsust. "Eestis on aina raskem tootmisega tegeleda. Kui palgakasv jätkub, aga maksukoormus ei alane (ettevõtjad räägivad juba ammu sotsiaalmaksu langetamisest või lae kehtestamisest sellele – toim), siis kaotab Eesti ka edaspidi konkurentsivõimet. Tootmisettevõtted hakkavad meie riigist lahkuma,“ selgitas ta.

Tõsiasja, et riigiettevõte Operail üldse tegeles vagunite remontimise äriga, peab Ossovski klassikaliseks näiteks selle kohta, kuidas riik sekkub sinna, kuhu ei peaks. „See, et maksumaksja tegeleb vagunite remondiga, on täielik idiootsus. Hindan positiivselt fakti, et riigifirma lõpetab tegevuse, mis ei ole riigi strateegilistes huvides. Riik peab toetama infrastruktuuri. Tegelema, näiteks, reisijateveoga, reisirongide kiiruse tõstmisega,“ ütles Ossinovski.

Operail muudab strateegiat ja koondab

Operail peatab Tapa depoos vagunite remondi ja koondab 21 töötajat. „See on meie strateegiline juhtimisotsus, sest näeme, et oluline on suunata senisest enam tööjõudu tasuvamatesse ärisuundadesse, milleks vedurite ehitamine kahtlemata on,“ sõnas Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu pressiteate vahendusel. „Selle ümberkorralduse tulemusena peatame Tapa depoos vagunite remonditeenuse osutamise ja koondame 21 ning suuname ümber- ja täiendõppesse 37 töötajat.“ Ümberõppele lähevad peamiselt keevitajad, automaatikud ja vaguni lukksepad, et asuda tegevusse vedurite ehitamise ärisuunal.

Operaili nõukogu esimehe Kuldar Leisi kinnitusel on tehtud otsusel majanduslikud põhjused. „Operaili remondi äriüksuse Tapa depoo vagunite remonditeenuse osutamine ei ole viimastel aastatel ettevõttele kasumlik olnud, kuna sõltub palju lähiriikide turuolukorrast. Vagunite remontimisel ei saa me konkureerida depoodega, kus tööjõud, materjalid ja varuosad on odavamad,“ selgitas Leis.

Trahv ripub pea kohal

Äripäev kirjutas eelmise aasta detsembris, et Venemaal Omski lähedal toimunud rongiõnnetuse üheks põhjustajaks peavad Venemaa ametnikud Operaili Tapa depoodes remonditud vagunit, mistõttu võib riigile kuuluvat ettevõtet halvemal juhul oodata kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.

Äripäeva andmetel tahab Venemaa Raudtee nõuda Eesti poolelt 3 miljonit eurot läinud aastal juhtunud rongiõnnetuse kahju hüvitamiseks.

Operaili kinnitusel jätkub Tapa depoos teiste teenuste osutamine endise mahuga. „Vagunite rattapaaride kontrollimine ja formeerimine jätkub ning samuti teostame remonditeenust meie enda tehnohooldepunktidele,“ sõnas Operaili juht Raul Toomsalu. „Me kindlasti tegeleme jätkuvalt edasi kaubaveoga ja vagunite rentimisega ning pöörame lähiaastatel senisest enam tähelepanu digitaliseerimisele ning teenuste viimisele uutele turgudele.“

Operaili äritulu olid eelmisel aastal 72,7 miljonit eurot ning EBITDA 15,7 miljonit eurot. Aasta varem olid need numbrid vastavalt 49,5 ja 5,5 miljonit eurot. Operail teenis eelmisel aastal 9,2 miljonit eurot puhaskasumit

Hetkel kuum