Eesti Pank: tööjõuga läheb lahedamaks

Ta märgib alustuseks, et Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. „Tööturg püsis kuum: palga kasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas,“ kirjutab Soosaar. „Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast tööturu jahenemist.“

Tema sõnul aeglustub nii Euroopa kui ka kogu maailma majanduskasv ning see hakkab järjest rohkem mõjutama Eesti majandust ja tööturgu. „Tööjõunõudluse kasvu pidurdumisele osutab näiteks see, et vabade töökohtade arv 2018. aasta teisel poolel enam ei suurenenud ja ettevõtete hõiveootused on muutunud pessimistlikumaks. Vähenenud on ka nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks, mis viitab palgasurve vähenemisele,“ kirjeldas ta.

Soosaar märkis, et ettevõtete aruanded näitasid 2018. aasta teisel poolel suuremat hõive kasvu kui Eesti tööjõu-uuring, mille abil hinnatakse Eesti alaliste elanike tööturukäitumist. „Erinevust aitab selgitada see, et välismaalt värvatud tööjõud toetab hõive suurenemist rohkem kui varem,“ selgitas ta.

Suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul ületas palga kasv tema sõnul 2018. aasta teisel poolel tootlikkuse kasvu. „Tõenäoliselt oleks palga kasv kujunenud 2018. aastal veelgi kiiremaks, kui poleks rakendatud tulumaksureformi, mis suurendas keskmisest väiksemat palka teenivate töötajate netopalka märgatavalt. Samuti pidurdas palgakasvu erasektoris töötajate värbamine välismaalt, mis tähendas, et töötajate värbamisel oli kohaliku tööjõu nappus ettevõtete jaoks väiksem probleem.“