Kristel Härma • 26 aprill 2019

Taxify lisas osakapitali üle 20 miljoni

Taxify suurendas osakapitali enam kui 21 miljoni euroni ning palkas globaalse finantsjuhi IPO kogemusega Spotifyst, kuid ettevõtte kaasasutaja Martin Villigu sõnul nad mõne aasta pärast börsile minekuks veel ettevalmistusi ei tee.

Taxify kaasasutaja Martin Villigu sõnul mõtleb nende uus finantsjuht IPOks ettevalmistamisele, kuid praegu on esmatähtis talente värvata.  Foto: Andras Kralla

Taxify kaasasutaja Martin Villigu sõnul on osakapitali suurendamise taga töötajate arvu suur kasv. Kuna nüüd Bolti brändinime kasutav Taxify jagab töötajatele aktsiaoptsioone, on neil alates jaanuarist rohkem kui 500 000 osaku asemel osakuid üle 21 miljoni, et nad saaksid neid väljastada rohkem ja paindlikumalt.

"Me anname kõikidele töötajatele optsioone selleks, et nad oleksid motiveeritud. Eelmisel aastal kasvasime töötajate arvus kaks korda ja sel aastal plaanime samamoodi sadu inimesi juurde palgata ja selleks, et olla nii Euroopas kui ka kogu maailmas talentide osas konkurentsivõimelisem, peab meie optsiooniprogramm olema paindlik ja mõistlik,“ rääkis Villig.

Kas aga võiks see olla osa Uberi IPO valguses spekuleeritud eesootavast börsile minekust, kuna töötajad soovivad hiljem oma optsioonid ka realiseerida? Villigu sõnul võiksid kindlasti saada töötajad ühel hetkel oma optsiooni realiseerida, kuid see konkreetne osakapitali suurendamine oli tema kinnitusel tingitud ainult optsioonide andmise suuremast võimaldamisest. "Loomulikult mõtleme mingis perspektiivis ettevõtte ettevalmistamise peale, aga täna jääb see nii kaugele tulevikku, et ei ole veel midagi kommenteerida.“

Globaalsel finantsjuhil kogemus olemas

Villigu sõnul lähevad nad börsile tõenäoliselt aastate pärast, Markus Villig rääkis viimati The New York Timesile 3–5 aastast. Muu hulgas on Taxifyl märtsikuust globaalseks finantsjuhiks Johan Bergqvist, kes töötas varem IPO teinud Spotify finants- ja varade valdkonna asepresidendina.

"Tema loomulikult oma töös mõtleb ka selle peale, milliseid samme ettevõte peaks tegema selleks, et börsile minekuks valmis olla. Börsile minekuga kaasnevad nõuded ja raporteerimiskohustused, lähemal ajal me seda ei plaani,“ kinnitas Villig. "Täna on talentide leidmine meile kõige tähtsam küsimus ja selles peame olema maailmatasemel konkurentsivõimelised.“

Villigu sõnul on IPO kogemusega uue finantsjuhi lühiajaline perspektiiv ikkagi senisel kujul investoritelt kapitali kaasata. "Pikemas plaanis ilmselt üks võimalikke variante on IPO, aga kindlasti on ju ka teisi viise,“ rääkis Villig. Ta märkis, et kui ettevõte on piisavalt suur, saab tehinguid teha ka järelturul. "On fondid ja muud investorid, kes on huvitatud ka ettevõtte osaluse ostmisest. Näiteks on TransferWise juba võimaldanud töötajatele oma osaluse müümist. Nii et alati ei pea sellisteks lahendusteks ettevõte börsile minema, vaid seda saab tegelikult teha ka teiseste tehingutega.“

Millal võiks ees oodata järgmine investeeringute kaasamise ring, Villig ei kommenteerinud, kuid tõdes, et investoritega räägivad nad kogu aeg. "Järgmise paari aasta jooksul kaasame kindlasti veel investeeringuid, aga täpsemalt seda praegu kommenteerida ei saa.“

Selle peale, kuhu tahab Bolt enne börsile minekut jõuda, ütles Villig, et nende lähiaastate eesmärk on saada Euroopas ja Aafrikas turuliidriks. "Aafrikas meie hinnangul me oleme juba kõige suurem platvorm, Euroopas ja eriti Lääne-Euroopas on meil ikkagi vaja veel konkurentidega selles osas tööd teha,“ ütles ta ja märkis, et tööd teevad nad ka teiste teenuste valdkondadega turule tulekuga, nagu hiljuti teatatud toidu kojuveo teenus.

Aitab töötajaid võita

Villigu sõnul teavad näiteks Eestis Skype'is olnud töötajad aktsiaoptsioonide väärtust. Neist ettevõtetest, kellega nad praegu talentide pärast konkureerivad, annavad tema sõnul praktiliselt kõik töötajatele aktsiaoptsioone.

"Üldiselt me loodame, et inimesed saavad aru ja väärtustavad seda. Kui ettevõtte väärtus kasvab ja tekib ka mingi hetk likviidsusvõimalus kas mingit osa või kogu seda osa müüa, siis kindlasti see võiks töötajale motivatsiooni lisada,“ ütles Villig ja lisas, et loomulikult tuleb arvestada, et sellega kaasnevad ka riskid. „Nii ettevõtte väärtus kui ka aktsia hind ju sõltub sellest, kuidas ettevõttel läheb. Need on asjad, mida me töötajatele selgitame ja me usume, et see motiveerib neid ja võimaldab meil uusi talente saada.“

Kaarel Kotkas, töötajale optsioone jagava idufirma Veriff juht

Kõige väärtuslikum elus on aeg ja kõik, kes panustavad oma aja ja kõige muuga, saavad selle tulemusel ka ettevõtte osanikeks. See tugevdab seda tunnet, et me teeme ühiselt ühist asja. Minu arusaam on see, et mina ei taha, et Veriff oleks terve elu minu nägu, aga ma saan valida neid inimesi, kelle näoga Veriff võiks olla. Selle alusel ma tahan, et see oleks ka meie kõigi oma.

Paljud uued töötajad ei ole sellega kuigi tuttavad, aga need, kes tulevad idufirmadest, hindavad seda väga. Eriti need, kes said optsiooni võlu maitse suhu Skype'i aegadest.

Optsioonide realiseerimiseks on nii palju variante, mitte ainult börsile minek. Tihtipeale ka investeerimisringide käigus, kus ei ole ettevõttel kapitalivajadus nii suur, kuid riskikapitalifondid soovivad ikkagi saada oma soovitud protsendi, on järelturg väga aktiivne. Selliseid olukordi on idufirmade maailmas väga palju ja kindlasti ei ole ainuke likviidsus selles maailmas IPO või exit.

Me tähistasime hiljuti 200 töötaja täitumist. Sajast kahesajani läks kaks ja pool kuud ja selles mängib kindlasti rolli töötajate motivatsiooniprogramm.

Taxify OÜ börsile ei saa

Konkreetsemalt IPOks ette valmistamise peale Villigu sõnul praegu veel ei keskenduta. Selle peale, mida tähendaks ettevõttele näiteks börsile minekuks vajalik osaühingust aktsiaseltsiks vormistamine, ütles Villig, et see on liialt tulevikuteema.

Finantskoolitaja Margus Tinits kinnitas, et börsile minekuks peaks OÜ vormistama kindlasti ASiks. Tinits ütles, et suuri muutusi see ettevõttele kaasa ei too, kuid firma juhtimisse siiski. "Näiteks tuleb teha ettevõttele nõukogu ning nõukogus ja juhatuses ei tohi olla samu liikmeid. Kui praegu võivad omanikud, isegi kui nad ei ole juhatuses, sekkuda peaaegu kõigesse, siis ASi puhul omanikud, kui neil ei ole muid ameteid, ei tohi millessegi sekkuda peale selle, mida üldkoosolekul arutatakse," selgitas Tinits ja ütles, et Eesti korra juures võiks ümbervormistamisega saada hakkama ka paari nädalaga.

Hetkel kuum