Kurioosse käibemaksuskeemi porised jäljed Eesti ettevõtluses

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 8. mai 2019 kell 3:00
Kuula
Kurioosse käibemaksuskeemi porised jäljed Eesti ettevõtluses
Spratfil keerutas kala Läti ja Eesti vahel.Foto: Andras Kralla
Eestist leiab kolm juhtumit, mis lähevad samasse lahtrisse nendega, mida kirjeldas eile paljudes riikides avaldatud suur rahvusvaheline ajakirjanduslik uurimus käibemaksukarussellist, millega petturid varastavad Euroopa Liidu riikidelt aastas umbes 50 miljardit eurot käibemaksu.
Käibemaksu väljapetmiseks kasutavad petturid varifirmasid ja liigutavad ühte ja sama kaupa üha uuesti ja uuesti, tekitades sedasi karusselli meenutava skeemi.
Ühe sarnase juhtumi tõttu on kohtu all rõivastega äritsev ettevõte Polar Tekstiil ja sellega seotud inimesed. Kui maksumenetluses on halduskohu kinnitanud, et ettevõte on kasutanud käibemaksuga vangerdamiseks näilikke tehinguid, siis Pärnu maakohtus ja ringkonnakohtus menetletud kriminaalasjas mõisteti näilike tehingutega seotud isikud eelmisel aastal õigeks. Otsus ei ole jõustunud, sest see on edasi kaevatud riigikohtusse.
Vastuoluline lugu sai alguse mitu aastat tagasi, kui maksuhaldur avastas, et aastatel 2012–2013 kajastas Polar Tekstiil teadlikult oma raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses arveid, mille taga ei olnud tegelikult mingeid reaalseid tehinguid. Arvete järgi ostis Polar Tekstiil ettevõttelt Spordi ja Töörõivad kaupa ja müüs sama kauba ettevõttele PVMP-EX. Eelmisel aastal jõustus ka halduskohtu otsus, mis kinnitas maksuhalduri akti õigsust.
Maksuotsuse järgi oli tegelikult tegu konspiratiivselt organiseeritud näilike tehingute ehk karusselliga, kus Polar Tekstiili hulgikaubanduse Tallinna harus ringles Eesti ja Läti ladude vahel üks ja sama kaup. Peale selle on firmal Spordi ja Töörõivad variettevõtte tunnused. Kahe veokastitäie kauba edasi-tagasi liigutamise eesmärk oli tekitada PVMP-Exile käibemaksu enammakse, et saaks riigilt tagasi küsida 3,5 miljonit eurot.
Mõisteti õigeks
Kuigi halduskohtu otsus kinnitas maksuhalduri nõude õigsust, siis kriminaalmenetluses läksid asjad teisiti. Prokuratuur süüdistas tehingutes osalenud ettevõtete taga olevaid inimesi Stanislav Podžukki, Olga Tihhinat, Aleksander Pieli, Igor Štšerbani, Valeri Rajat ja Alari Engmani maksukelmuses, rahapesus ja kuritegeliku ühenduse loomises ning sellesse kuulumises. Kõik süüdistatavad on oma süüd eitanud.
Prokurör Indrek Kalda hinnangul on tegu esimese astme kuriteoga, mida kavandati pikalt ja hoolikat ning mille toimepanemiseks kasutati skeemi kaasatud ettevõtete juhatustes variisikuid. Kõik süüdistatavad eitasid oma süüd. Nii Pärnu maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et isikute süüdimõistmiseks pole piisavalt tõendeid, ja mõistsid nad õigeks. Kalda kaebas jaanuaris otsuse edasi riigikohtusse. Praeguseks pole veel riigikogus otsustanud, kas kaebus võetakse menetlusse või ei.
Kalda sõnul ei ole just tavaline, et halduskohtu otsusega kinnitatakse maksupettus, kuid kriminaalasjas kuritegu tõestust ei leia. Vahel seda siiski ette tuleb. Kalda selgitas, et maksuasjades on tõendamise koormus veidi väiksem kui kriminaalasjades. Kui halduskohtus piisab tõestamisest, et tehingud olid näilised ja sisendkäibemaksu küsiti tagasi lubatust rohkem, siis kriminaalmenetluses tuleb tõestada iga füüsilise isiku konkreetne roll kuriteos. „Kuna keegi kohtus ütlusi sisuliselt ei andnud, tuli kohtul hinnata kaudseid tõendeid ja otsustada, kas on kuritegevus toime pandud või ei,“ rääkis Kalda. Leiti, et tõendid pole piisavad.
Kohtuasi läheb riigikohtuni välja
Kalda hinnangul oli skeemi autor Stanislav Podžuk, kes oli eelmise aasta juulini Polar Tekstiili üks omanikest ja ka juhatuse liige. Tema kõrval järgmine on Olga Tihhina, kes oli prokuröri hinnangul Podžuki parem käsi. Kalda palus kohtul süüdistatavad süüdi mõista ja karistada neid vanglakaristusega, millele lisandub ettevõtluskeeld ja kuritegelikult teel saadud vara konfiskeerimine.
Stanislav Podžuki kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg osales eile ka Tallinna Sadama kriminaalasja eelistungil Harju maakohtus. Foto: Liis Treimann
Stanislav Podžuki kaitsja, vandeadvokaat Aadu Luberg palus oma kommentaari avaldada muutmata kujul. „Minu klient Stanislav Podžuk on kahes kohtuastmes täies mahus õigeks mõistetud väga tõsistes süüdistustes – kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja selle juhtimises, maksusüüteos eriti suurele kahjule vastavas summas ning lõpetades kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesuga. Alates 10. jaanuarist 2019 on riigikohtus prokuratuuri kassatsioon ootamas otsustust, kas see võetakse menetleda või mitte. Seega puudub asjas lõplikult jõustunud kohtulahend,“ kirjutas Luberg.
„Pean seetõttu antud kriminaalasja meediakajastust selgelt ebaõigeks. Tõrgun uskumast, kuid kui tõepoolest minu poolt väga lugupeetud prokurör Indrek Kalda, teades, et ilmub vastav meediakajastus, on avaldanud, et tema hinnangul oli selle juhtumi põhiorganisaator Stanislav Podžuk, on selline avalikkusele suunatud arvamusavaldus prokuröri poolt äärmiselt kahetsusväärne. Veelgi enam, kaitsja ei saa välistada, et tegemist võib olla katsega mõjutada meedia kaudu riigikohut situatsioonis, kus kahes eelmises kohtuastmes ei ole süüdistuse positsioon kinnitust leidnud,“ ütles Luberg.
Ettevõte läks ajalukku suurima maksuvõla omanikuna
Ettevõtet Polar Tekstiili on aegade jooksul saatnud kõnekad vaidlused. Näiteks oli ettevõttel kunagi Eesti suurim, 5,5 miljoni euro suurune maksuvõlg, millele lisandus 5,9 miljonit eurot intressivõlga. Maksuvõlg rippus firmal kaelas üheksa aastat, ent 2014. aastal ettevõttel vedas – maksuamet unustas kiirustamise tõttu vajaliku dokumendi allkirjastada, mistõttu sai Polar Tekstiil halduskohtus võidu ja hiiglaslik maksuvõlg haihtus.
Maksuvõlg tekkis pärast maksuameti revisjoni, mis puudutas aastaid 2006–2009. Revisjoniga tehtud maksuotsusega ei olnud Polar Tekstiil nõus ja esitas 2010. aasta alguses kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Järgnes pikk vaidlus, mille vältel kerkis kõrgele ka maksuvõla intress.
Tasub teada
Viimase kümmekonna aasta suuremaid petuskeeme ja ELi käibemaksusüsteemi probleeme uurisid Saksamaa CORRECTIVi toimetuse koordineerimisel 63 ajakirjanikku kõigist ELi liikmesriikidest ning Šveitsist ja Norrast. Eestist osales uurimises Äripäev.
Kuidas käib Grand Theft Europe?
Eile kirjutas Äripäev, kuidas Euroopa Liidu riigid on hädas ulatuslike käibemaksupettustega. Nii jääb aastas kümneid miljardeid eurosid käibemaksu laekumata.
1993. aastast alates kehtib Euroopa Liidus ühendusesisene 0-käibemaks, mis tähendab, et üle riigipiiri kaupa liigutades on tehingud käibemaksuvabad. Nii saavad petturid kaupa maksuvabalt liigutada mis tahes ühenduse riikide vahel ja valitud riigis petuskeemi realiseerida. Sageli aetakse riikide ja firmade ahel võimalikult pikaks, et uurijatel või ka heausksetel äripartneritel oleks keeruline pettuse jälile saada. Kui riigis X on mõnele kaubale kehtestatud pettustevastane pöördkäibemaks (ostja tasub km otse riigile), valitakse pettuseks lihtsalt teine riik. Kui riigis Y on maksuamet eriti tüütu ja nõuab käibedeklaratsioonis tehingute või tehingupartnerite andmeid (Eesti ja veel ligi pooled ELi riigid), jälgib reaalajas erinevate maksustatavate kaupade transporti (Ungari) või saadab heausksetele firmadele kahtlaste tarnijate kohta hoiatuskirju (Holland), valitakse taas teine riik.
Fiktiivsed tehingud ja maksupättus tõid kaela ärikeelu
Teine käibemaksupettuse karusselli lugu räägib ärimehest nimega Mihhail Balašov, kellele määrati eelmisel aastal ärikeeld. Ta pani laiaulatusliku skeemiga toime mitme miljoni euro suuruse maksupettuse, saadud raha läks tal omakorda arvukate tehingute kaudu pesemisele.
Kohtulahendi järgi esitas kodakondsuseta vene keelt kõnelev Mihhail Balašov oma arvutite ja arvutiseadmete müügiga tegelevate ettevõtete V-Sof ja Bergarstar käibedeklaratsioonides valeandmeid, et hiilida kõrvale kokku 3,4 miljoni euro suurusest käibemaksu tasumisest. Juhtum leidis aset aastatel 2007–2008.
Selleks, et käibemaksu mitte tasuda, kasutas Balašov fiktiivseid arveid ettevõttelt RC Trade, mille omanik ja ka juhatuse liige ta varem olnud oli. Arved saatis talle Aleksei Iljin, kodakondsuseta vene keelt kõnelev RC Trade'i omanik ja Balašovi äripartner varasematest aegadest. Arvete deklareerimisel kasutas Balašov ära oma ettevõtete raamatupidajat, kes polnud pettusest teadlik.
Skeemi punuti kümned ettevõtted
Peale käibemaksupettuse süüdistati Balašovi ja Iljini ka suures ulatuses rahapesus. Nimelt kandis Balašov V-Sofi ja Bergastari kontodelt erineva suurusega summasid erinevatele endaga seotud ettevõtete vahel, pannes makse selgitusteks „laenu tagastus“. Tegelikkuses kasutas ta maksukuriteoga saadud raha kui oma ettevõtte legaalset raha ja varjas sedasi arvukate maksetega raha päritolu.
Raha liigutas ta ettevõtete kontodelt ka oma isiklikule kontole, mida ta kasutama ruttas. Näiteks soetas ta selle eest kinnisvara Randverre ja Võsu teele Tallinnas. Skeemis kasutati mitmeid ettevõtteid, muu hulgas ka maksuparadiisidesse registreeritud firmasid. Lisaks ettevõtetevahelistele ülekannetele paigutati raha ümber ka näiteks Hansapanga, praeguse Swedbanki valuutavahetuse kaudu.
Mängu tuleb tankist
Käibemaksupettuse ja rahapesu kuriteo toime panemise keerukasse skeemi mahub ka tankist nimega Urmas Ladoga. Nimelt soovis Aleksei Iljin varjata oma seost kuritegudega, mistõttu palus ta 2007. aasta lõpus põhiharidusega vene kodanikul Anatoli Loginovil leida isik, kes oleks nõus tasu eest astuma ettevõtte RC Trade etteotsa. Loginov leidis selleks Urmas Ladoga.
Kohtulahendi järgi polnud Ladogal õrna aimugi, et ta nimi seoti ettevõttega, mis oli sooritanud kuriteo. Iljin ei andnud Ladogale üle ühtegi ettevõttega seotud raamatupidamisdokumenti ega pangakaarti. Tema eesmärgiks oli ise koostada ja esitada RC Trade alt fiktiivseid arveid ja muid dokumente, mille jaoks lasi ta Loginovil võltsida ettevõtte etteotsa pandud tankisti allkirja.
Kohtuotsus tegi varatuks
Kohus mõistis 2012. aastal Mihhail Balašovi kokkuleppemenetluses süüdi. Karistuseks sai ta kolm aastat ja kaheksa kuud tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga. Ka Aleksei Iljin mõisteti süüdi. Tema sai karistuseks tingimisi 3 aastat ja 6 kuud, samuti nelja aastase katseajaga. Mõlemale määrati ka väike sundraha. Paarikümne tuhande euro väärtuses vara, mis Balašov kuriteo käigus omandas, konfiskeeriti.
Anatoli Loginovile ehk allkirja võltsijale ja tankisti leidjale määrati kokku rahaline karistus 2627 eurot. Ettevõtted V-Sof ja Bergerstar said mõlemad karistuseks 4500 eurot. Samuti kohaldati arest mõlemale ettevõttele kuuluvatele Mercedes-Benzidele.
Loo lõpetuseks määrati 2018. aasta suvel Balašovile ka ärikeeld.
Spratfili tootmishoone Tallinnas Lesta tä¤naval. Foto: Arno Mikkor
Kalatööstuse lipulaev pettis end pankrotti
Mõni aasta tagasi mõistis kohus käibemaksupettuses süüdi ettevõtte Spratfil, firma omaniku Boriss Ustinovsi ja müügijuhi Alar Borkmanni. See on lugu sellest, kuidas kunagi väga edukas ettevõte maksupettusega kõik maha mängis.
Spratfil sai 2013. aastal aasta kasvuettevõtte tiitli, tegu oli Eesti kalatööstuse lipulaevaga, kes andis tööd 230 inimesele. Samal aastal jõudis Spratfil toiduainetööstuse TOPis lausa neljandale kohale.
Ettevõte hakkas nõrkuse märke näitama neli aastat tagasi. Firma käive oli tollal küll 56,8 miljonit eurot, ent puhaskahjum samal ajal 1,7 miljonit. Aasta hiljem käivitas firma ka saneerimiskava, mis pidi kestma 2020. aastani. See oleks firmal aidanud rahavood stabiliseerida ja võlakohustuste täitmise edasi lükata.
Paraku hakkas maksuamet Läti ärimehele Ustnovsile kuuluva firma vastu huvi tundma juba 2014. aastal. Selgus, et firma oli fiktiivsete arvetega suurendanud sisendkäibemaksu mahtu ja küsis seetõttu riigilt alusetult tagasi 2 miljonit eurot käibemaksu.
Maksupettuse korraldamiseks soetas Spratfil suure koguse lõhet ettevõttelt Trigendi, mis omakorda ostis kala ettevõtetelt Bestlog ja Wenverc. Viimased soetasid kala aga käibemaksuvabalt mõnelt Läti firmalt – nimelt teisest Euroopa Liidu riigist ostetud kaup on käibemaksuvaba.
Tuli välja, et tegelikult ostis Spratfil kala Läti firmadelt otse, ilma vahendajateta ning Trigendi, Bestlog ja Wenverc olid üksnes varifirmad. Kõik nende vahelised tehingud olid võltsitud.
Ustinovsi ja Spratfili müügijuhti Alar Borkmanni karistati mõlemat kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Ettevõte pidi aga tagasi maksma 2 miljonit eurot ja rahalise karistusena veel 120 000 eurot. Üsna pea pärast kohtuotsuse jõustumist läks Spratfil pankrotti.
Hetkel kuum