Kütuseaktsiis üllatas riiki kümnete lisamiljonitega

Märtsi maksutulu tagasihoidlik kasv tulenes peamiselt tulumaksutagastusest, mis oli ligi 100 miljonit eurot suurem kui mullu samal kuul, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

Seda tasakaalustas ligi kaks korda suurem kütuseaktsiisi tasumine: kütuseaktsiisi tasuti 39 miljonit eurot rohkem kui mullu märtsis. Selle põhjus oli biolisandi nõude laiendamisega seotud kütuse ettevarumine: ettevõtted varusid madalama hinnaga kütust ja tasusid sellelt aktsiisi, enne kui uued biolisandi nõuded jõustusid.

Möödunud aasta märtsi eest tasuti alkoholiaktsiisi tavapärasest vähem, kuna siis müüsid jaekaubandusettevõtted tarbijatele suures osas aktsiisimäärade tõusu eel ette varutud alkohoolseid jooke, millelt oli aktsiis tasutud varem ja madalama määraga. Tänavu märtsi eest tasuti alkoholiaktsiisi 8 miljoni euro võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Tänavu esimese kvartaliga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust saadud 22 protsenti. Möödunud aastal samal ajal oli aastaks kavandatud maksutulust tasutud 0,3 protsendipunkti võrra rohkem.

Kui veebruaris tagastati füüsilise isiku tulumaksu võrreldes eelmise aastaga vähem, siis märtsis oli olukord vastupidine – tulumaksu tagastati inimestele üle 100 miljoni euro enam kui aasta varem. Tulumaksutagastuste maht ulatub kahe kuuga kokku 168 miljoni euroni. Tavapärasest suuremate tagastuste põhjus on maksuvaba tulu reform ja inimeste eelistused maksuvaba tulu kasutamisel 2018. aastal – paljud kasutasid maksuvaba tulu vähem, kui neil selleks jooksvalt õigus oli, ja said selle 2019. aastal tagastusena kätte.

Käesoleva aastaga võrreldavas mahus tagastusi tehti viimati 2009. aastal seoses esimese lapse täiendava maksuvaba tuluga. Inimeste sarnase käitumismustri jätkumisel maksuvaba tulu kasutamisel on ka tulevikus oodata sama ulatuslikke tulumaksutagastusi kui sel aastal.

Maksuvaba tulu reform võis leevendada palgasurvet, kuid siiski kiirenes keskmise palga kasv statistikaameti andmetel 2018. aastal 0,8 protsendipunkti 7,3 protsendile. Tänavu esimese kvartali keskmise palga kasv on maksu- ja tolliameti andmetel jätkuvalt kiire, 8,5 protsenti. See tuleneb eelkõige ajalooliselt suurest hõivest ja vaba tööjõu nappusest – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka selle aasta alguses. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal.

Keskmise palga kiire kasv toetab sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Tegevusalati on esimeses kvartalis palgafondi kasvu vedanud suurematest majandussektoritest ehitus 14,3 protsendiga, tervishoid 12,8 protsendiga ja haridus 12,6 protsendiga.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti märtsi eest pankade avansilise tulumaksu tõttu 46,2 protsenti rohkem kui möödunud aastal, kuigi erasektori tulumaks jaotatud kasumilt vähenes.

Tänavu on esimene aasta, mil rakendub osale regulaarselt jaotatud kasumist madalam 14-protsendiline maksumäär, mistõttu vähenevad ka laekumised. Esimestel kuudel on 14-protsendilise määraga tulumaksu deklareeritud 10 miljoni euro ulatuses. Negatiivset mõju maksutulule vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Aasta algusest on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 3 miljonit eurot. Juriidilise isiku tulumaksu tasuti esimese kvartali eest 2,9 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga.