Riigikohus muutis soodustuskelmusest arusaama

Samas otsuses selgitas riigikohus, et kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit saab vaidlustada üksnes kuni süüdistusakti koostamiseni.

Vaadeldud kohtuasjas jättis riigikohus jõusse maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tunnistada Eero Mikenberg ja Egrit Viitkin süüdi karistusseadustiku soodustuskelmust käsitleva paragrahvi alusel. Äripäev kirjutas PRIAt petta üritanud ettevõtjatest eelmise aasta alguses.

Ehkki riigikohus jättis muutmata nii süüdi tunnistamise kui ka karistamise otsuse, selgitas riigikohus samas soodustuskelmusele esitatavaid nõudeid ning tõkendi vaidlustamise korda kohtueelses menetluses.

Varasemat praktikat muutes selgitas riigikohus tänases otsuses, et karistusseadustiku soodustuskelmust käsitlev paragrahv ei sätesta eeldust, et petja ning soodustuse saaja peavad olema üks ja sama isik. Ehkki paragrahv sõnastab, et soodustuse saaja peab olema majandustegevuses osalev isik, ei sea see majandustegevuses osalemise nõuet petjale. Seega asus riigikohus seisukohale, et soodustuskelmuse paragrahvi alusel süüdimõistmisel ei pea pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja olema üks ja sama isik.

Lisaks selgitas riigikohus, et kohtueelses menetluses kohaldatav tõkend on vaidlustatav kuni süüdistusakti koostamiseni. Tõkend on menetluse tagamise vahend, mille vaidlustamine on ajaliselt piiratud ning tõkendi kohaldamise seaduslikkuse uus hindamine kriminaalasja arutamisel kohtumenetluses ei ole põhjendatud.