Kurjategijad lõid inimeste teadmata Smart-ID kontosid

Kõige tõsisemad juhtumid, mille osas alustas politsei kriminaalmenetlust, said alguse veebruaris ning võimendusid aprillis, mil kurjategijad üritasid õngitsussõnumeid ja -lehti ära kasutades luua võõra inimese nimel uut Smart-ID kontot.

Petuskeem seisnes selles, et inimestele saadeti mobiiltelefoni tuntud panga nimelt sõnum, mis suunas näiliselt panga sisselogimisleheküljele. Seal suunati inimene õngitsuslehele mobiil-ID-ga sisse logima. Kui ohver oli sisestanud oma kasutajatunnuse, isikukoodi ja PIN 1, alustasid kurjategijad samal ajal uue Smart-ID konto loomist. Inimeste tähelepanematust kasutades suunati teda tegema järgmisi vajalikke samme, näiteks sisestama PIN 2, et Smart-ID konto loomine taustal lõpetada. Niimoodi said kurjategijad luua uue Smart-ID konto ja logida ohvri andmetega ning tema teadmata sisse erinevatesse e-teenustesse, kus on kasutusel Smart-ID, sealhulgas internetipanka. RIA-le teadaolevalt on seeläbi rahalist kahju kannatanud mitu inimest.

„Kurjategijad kasutasid ära inimeste tähelepanematust. Nad sisestad enda koodid harjumusest, veendumata selles, millele nad sisuliselt alla kirjutavad. PIN-koodide sisestamist ei tohi võtta kergekäeliselt, vaid tuleb alati tegutseda teadlikult. Tuleb hoolikalt vaadata teenusepakkuja kontrollkoodi ning kontrollida üle, kas tegemist on õige teenusega,“ ütles RIA intsidentide lahendamise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer.

RIA alustas Smart-ID teenusepakkuja SK ID Solutionsi tegevuse suhtes järelevalvemenetlust.

Möödunud kuul kasvas ettevõtetes lunavaraga nakatunud infosüsteemide hulk. Nakatunute seas oli ka üks elutähtsa teenuse osutaja. Kuna teenusepakkuja oli enda andmed korrektselt varundanud, ei avaldanud rünnak teenusele kriitilist mõju, samuti ei toonud intsident kaasa teenuse katkemist. Kirjeldatud juhtum kinnitab, et enamasti kasutatakse lunavaraga nakatumisel ära kaughalduslahendusi (Remote Desktop Protocoli), mis on jäetud kas täielikult avatuks või on kasutatud lihtsasti äraarvatavat parooli.

Samuti jätkusid aprillis ettevõtete meilikontode kompromiteerimised, mille mõju piirnes valdavalt andmete konfidentsiaalsuse rikkumisega. Alates eelmise aasta sügisest on taoliste meilikontode kompromiteerimise tagajärjel Eesti ettevõtetelt sadu tuhandeid eurosid välja petetud.