Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Handelsbanken paneb Eestis, Lätis ja Leedus uksed kinni

Handelsbankeni peakontor Stockholmis.  Foto: Reuters/Scanpix

Handelsbanken lõpetab äritegevuse Eestis, Lätis ja Leedus ning sulgeb kontorid Tallinnas, Riias ja Vilniuses.

Teates seisab, et vaatamata efektiivsuse otsimisele ei ole tegutsemine piirkonnas toonud piisavalt häid tulemusi, vahendab Reuters. Kasumlikkus on madal ja kulud on liiga kõrged. Lisaks sellele on muutunud klientide käitumine ning oleks vaja teha investeeringuid. Selle kõige tõttu on pank otsustanud, et 2020. aastaks pannakse piirkonnas ärile punkt.

Handelsbanken on Balti riikides tegutsenud kümme aastat. Siinse äri eesmärk on olnud aidata panga koduturgude kliente nende tegemistega siinses piirkonnas. Edaspidi teenindab neid kliente pank kodupiirkonnas. Handelsbankenil on kogu riiki kattev kontorivõrk Rootsis, Ühendkuningriigis, Taanis, Soomes, Norras ja Madalmaades, mis ongi panga koduturud.

Roosalu: Handelsbankeni lahkumine vähendab usaldusväärsust

Bigbanki äri- ja kinnisvaralaenude osakonna juhi Aimar Roosalu sõnul vähenevad välisettevõtete võimalused Baltimaades äri teha pärast seda, kui Handelsbanken sulgeb kontorid Tallinnas, Riias ja Vilniuses.

„Vaatamata Handelsbankeni väikesele turuosale ning vähese kasvu strateegiale annab nende lahkumine siinsele turule negatiivse emotsiooni,“ rääkis Aimar Roosalu. „Eelkõige mõjub see halvasti välisinvesteeringute vähenemise kaudu, sest pank teenindas teiste riikide kliente filiaalina. Kindlasti kahandab ka Eesti ja Baltimaade rahvusvahelist usaldusväärsust, isegi siis, kui selleks ei ole sisulist põhjust," lisas ta.

Tema hinnangul pole kahtlust, et stabiilse ja lugupeetud panga sulgemine ning ettevõtte otsus mitte investeerida siinsesse regiooni tekitab küsimusi. „Sellises olukorras tekib õigustatud huvi ka spekuleerida, et milline põhjamaade pank lahkub järgmisena? Kindlasti mõjutavad sellised uudised pikaajaliselt ka raha hinda, kuna kinnitavad turu kõrgemat riskantsust. Eriti põhjusel, et Handelsbanken ei ole sugugi esimene lahkuja," märkis Roosalu.

Tema sõnul on põhjamaade pankade taandumispõhjused sarnased. "Peljatakse Venemaa agressiooni lähinaabrite suhtes,“ arvas Roosalu. „Kuid nende kliendid siiski teenindamata ei jää, selles osas on Eesti kohalikel pankadel lisaks Bigbankile ka LHV ja COOPi näol hea alternatiiv. Hästi kapitaliseeritud kohalikud pangad suudavad pakkuda neile ka laiemat tootevalikut," kinnitas Bigbanki äri-ja kinnisvaralaenude osakonna juht.

Handelsbank on vaadanud läände

Äripäeva Infopanga andmetel on Handelsbankenil Eestis selle aasta I kvartali seisuga 20 töötajat. 2017. aastal teenis Handelsbankeni Eesti filiaal 14 miljonit Rootsi krooni (1,30 miljoni euro) juures 5 miljonit krooni tegevuskahjumit, aasta varem ulatus tegevuskahjum 13 miljoni kroonini. Varasid oli panga Eesti filiaalil 2017. aastal 1,4 miljardit Rootsi krooni, ehk 130 miljonit eurot.

Eelmisel aastal oli tegevuskahjum 16 miljonit Rootsi krooni (1,49 miljonit eurot) ja käive 21 miljonit krooni (1,95 miljonit eurot). Terve grupi käive oli 43,8 miljardit krooni (üle 4 miljardi euro). Turuväärtuse järgi Rootsi suurima panga strateegia on aastaid paljudest konkurentidest erinenud - kui teised on laienenud pigem itta, siis nemad läände. Handelsbanken ei ole olnud segatud Balti riike tabanud rahapesuskandaalidesse.

Handelsbanken on loodud 1871. aastal ja tegutseb rohkem kui 20 riigis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum