Uudised
Ainult tellijale

VEB Fond: valitsus kaalub ettevõtjatele kahju hüvitada Eesti Panga kasumist

Rahandusminister Martin Helme kinnitas, et valitsus hakkab otsima võimalusi VEB Fondiga kahju kannatanud ettevõtjatele võla tasumiseks.  Foto: Liis Treimann

Rahandusminister Martin Helme kinnitas Äripäevale, et valitsus kavatseb riikliku VEB Fondi tõttu raha kaotanud ettevõtjatele võla tasuda ja tema meelest võiks selleks raha leida keskpangast.

Selle nädala alguses saatis VEB Fondi sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik pöördumise rahandusministrile Martin Helmele, peaminister Jüri Ratasele, justiitsminister Raivo Aegile ja riigikogu õiguskomisjoni liikmele Jaanus Karilaidile.

Leppik ütles Äripäevale, et nad kirjutasid valitsuse liikmetele pöördumise, sest riik on VEB Fondi sertifikaadiomanikelt jõuga raha ära võtnud. Tema sõnul on eelmine valitsus ja riigikogu koosseis teadvustanud, et riik on ettevõtjatega VEB Fondi saagas ebaõiglaselt käitutud, samuti on see tuvastatud riigikontrolli VEB Fondi auditis.

Mis on VEB Fond?

VEB Fondi asutasid 1993 riigikogu otsusega Eesti Pank ja valitsus. Algataja oli Eesti Pank eesotsas oma tolleaegse presidendi Siim Kallasega. Haldajaks oli Eesti Pank riigi nimel. Eesmärk oli koondada sinna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Nõudeid loomisel peaaegu 800 mln krooni ulatuses. 2006. aastaks 274,3 mln krooni.

Kolm võimalust võla maksmiseks

Pöördumises pakkusid 1990. aastate alguses loodud VEB Fondi tõttu raha kaotanud ettevõtjad valitsusele kolme võimalust kahju hüvitamiseks: teha ühekordse väljamakse, tasuda maksegraafiku alusel või emiteerida riigi võlakirjasid.

Rahandusministri Martin Helme hinnangul on pakutud lahendustest kõige maksumaksjasõbralikum võlakirjade emiteerimine. „Üks variant see hüvitada oleks Eesti Panga kasumist,“ ütles Helme.

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et eelmise aasta lõpus prognoositi keskpanga oodatavaks kasumiks sel aastal 9,8 miljonit eurot. Samas ütles Rääsk, et keskpank ei saa valitsuse või riigikogu soovil riigi kulutusi katta.

Tema sõnul saab keskpank oma kasumit suunata omaenda kapitali tugevdamiseks, ülejäänud osa kantakse riigieelarvesse ja kasumijaotuse otsustab keskpanga nõukogu.

Rääsk lisas, et nõukogu on pikka aega olnud seisukohal, et keskpanga reserve on vaja oluliselt kasvatada. Kasumijaotuse strateegia kohta tegi nõukogu samasuguse otsuse ka selle aasta kevadel.

Teisalt ütles Rääsk, et keskpanga kasumist riigieelarve stabiliseerimisreservi kantava raha üle saab otsustada riigikogu valitsuse ettepanekul.

Hüvitise suuruse vahemikud

Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et valitsus pole VEB Fondiga seonduvaid teemasid veel jõudnud arutada ega kahjude kompenseerimises seisukohta kujundanud.

Seetõttu ei tahtnud ka veel rahandusminister Helme välja öelda võimalikke summasid.

Varem on sertifikaadiomanikud hinnanud tekitatud kahju ligi 300 miljoni euro suuruseks. Käesoleva aasta alguses menetleti riigikogus eelnõud, mis nägi ette rahalise hüvitise VEB Fondi sertifikaadiomanikele 15 miljoni euro ulatuses. Toetuse puudumise tõttu aga toonane riigikogu koosseis VEB Fondi sertifikaadiomanike kahju hüvitamise eelnõud teisele lugemisele ei saatnud.

Võltsitud dokumendid

Peaminister Ratas tunnustas eelmisi riigikogu koosseise ja komisjone, kes on VEB Fondiga seotud teemasid uurinud.

Eesti Pank tegi 2012. aasta lõpus auditi VEB Fondiga seotud Eesti Panga tegevuse kohta. Selles selgus, et toonases Eesti Pangas loodi valeandmetega kiri, mis sisaldas 32,2 miljoni dollari väärtuses nõudeid TSL Internationalile. Tegelikkuses selllel ettevõttel nõuded puudusid.

Pärast Eesti Panga auditi avaldamist algatas tööd riigikogu uurimiskomisjon, mis leidis, et Venemaa Vnešekonombankis (VEB pank) külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist TSL International raha kätte Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil. Kuidas ja kellele liikus TSL Internationalile väljastatud 32,3 miljonit dollarit edasi, ei ole teada.

„Dokumentide ja ütluste põhjal on selge, et tegemist oli ettekavatsetud ja planeeritud tegevusega, milles osalesid toonased Põhja-Eesti Panga, Eesti Panga ja TSL Internationali võtmeisikud. Selle tulemusel koheldi VEB Fondi võlausaldajaid ebavõrdselt,“ ütles toonane riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra.

VEB Fond loodi toonase Eesti Panga presidendi ja praeguse riigikogu liikme Siim Kallase algatusel. Võltsitud kirja oli allkirjastanud Vahur Kraft, kes kuulus samuti VEB Fondi nõukogusse, sest oli Eesti Panga president aastatel 1995-2005 ja enne seda Eesti Panga asepresident. Ka toonane rahandusminister Andres Lipstok oli VEB Fondi nõukogu liige.

Kes nõuavad raha?

VEB Fondi koondatud nõuete omanikud on AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Läti Merelaevandus, AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis).

Eesti Pank eraldab igal aastal peaaegu veerandi kasumist riigieearvesse

Tõenäoliselt eraldatakse uuel aastal keskpanga kasumist ligi 2,5 miljonit eurot riigieelarvesse. Varasematel aastatel on keskpank andnud veerandi kasumist riigieelarvesse.

2019. aastal eraldas keskpank 3,5 miljonit eurot mullusest kasumist riigieelarvesse.

2018. aastal eraldas keskpank 1,1 miljonit eurot mullusest kasumist riigieelarvesse.

2017. aastal eraldas keskpank 7,85 miljonit eurot mullusest kasumist riigieelarvesse.

Allikas: Eesti Pank

Hetkel kuum