Pool miljardit nagu maast leitud: valitsus leidis kärpimistest väljapääsu

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 28. mai 2019 kell 10:45
Kuula
Pool miljardit nagu maast leitud: valitsus leidis kärpimistest väljapääsu
Rahandusminister Martin Helme.Foto: Tanel Meos
Nädala eest eelarve baasseaduse paika jätta lubanud valitsus tegi järsu kannapöörde, sest senisest eelarve tasakaalu arvutamise korrast loobumine tõi lähiaastate riigieelarvetesse enam kui poole miljardi euro jagu hingamisruumi. See aga ei vabasta ministeeriume kärpimisest.
Veel eelmisel nädalal ütles rahandusminister Martin Helme ajakirjanikele, et eelarve reeglite muutmise plaanid on kõrvale pandud ja jätkatakse praegu kehtiva riigieelarve baasseaduse alusel. Oma sõnu tuli tal süüa juba nädal hiljem.
Esialgsete andmete järgi tõuseb riigieelarve kulude maht tuleval aastal ligikaudu 300 miljoni euro võrra. Praeguseid kulusid tuleb ministeeriumitel samal ajal korralikult kärpida.
Baasseaduses on “kikilipsu”-reegel, mille kohaselt peab siis, kui ühel aastal on struktuurne tasakaal halvenenud, seda järgmisel aastal tagasi võtma. Kuna käesoleva aasta eelarve on struktuurselt päris korralikus puudujäägis, siis räägiti kuni miljardi eurosest kärpimisvajadusest lähema kolme-nelja aasta perspektiivis.
“Kui me võtame ära selle eelarvereegli, et peame tegema arvutust nelja aasta kaupa, ja läheme tagasi üheaastasele arvutusele, siis sellest miljardist rohkem kui pool kaob ära,” tunnistas rahandusminister Martin Helme teisipäeval Äripäeva hommikuprogrammis.
Küsimusele, kas eelarve baasseadust muutmata praeguse eelarve kinnitamine valitsuses on üldse võimalik, vastati rahandusministeeriumist, et kuna järgmise aasta eelarve on 0,4 protsendiga SKPst struktuurses puudujäägis, siis on sellega täidetud praeguse baasseaduse nõue parandada üleliigse puudujäägi korral eelarve positsiooni vähemalt poole protsendipunkti võrra. Tänavu jääb eelarve prognooside järgi 0,9 protsendiga SKPst struktuursesse puudujääki.
Teine pool miljardist tuleb ikkagi leida
Kui suur eelarve tuleb, selgub neljapäeval. Praeguse info järgi võiksid 2020. aasta riigieelarve kulutused tänavusega võrreldes tõusta ligikaudu kolmesaja miljoni euro võrra. Tänavuses eelarves oli kulude ja investeeringute maht 11,31 miljardit eurot. Kuid ka 0,4 protsendilise struktuurse puudujäägi saavutamisel on oma hind.
"Küll aga leppis valitsus kokku tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoius,“ ütles ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Ott Heinapuu. Võrreldes 2019. aasta riigieelarvega peavad kulud 2020. aastal vähenema 84 miljonit eurot, 2021. aastal 112 miljonit eurot, 2022. aastal 45 miljonit eurot ja 2023. aastal 45 miljonit eurot. Kõik need arvud on antud võrreldes 2019. aastaga ja ühe aasta baaseelarve kokkuhoid on kavandatud kanduma edasi järgmistesse aastatesse.
Heinapuu sõnul leppis valitsus kokku riigi eelarvestrateegia aruteludel kavandatava kokkuhoiu üldise summa. Selle täpne jaotumine ministeeriumite vahel selgub sügisel.
"Sügisel vaatab valitsus üle nii järgmise aasta eelarve kui ka riigi eelarvestrateegia ning püüab leida vahendeid prioriteetide rahastamiseks," ütles ta ja lisas, et lõplikud otsused tehakse rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhjal ja sügisese eelarvearutelu käigus.
“Väga tõsiselt tegeleme siis riigi tõhusamaks ja efektiivsemaks tegemisega, säästukohtade otsimisega,” lubas ka rahandusminister Helme. Tõenäoliselt tähendab see ka mingite investeeringute edasi lükkamist, aga millise valdkonna katused nii-öelda lappimata jäävad, selgub neljapäeval.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Martin Helme
- RAHANDUSMINISTEERIUM
Hetkel kuum