Kuidas Eesti elutähtis side ja meedia püsivad töös siis, kui internet ja mobiilside tõrguvad – olgu põhjuseks torm, üleujutus või sõjaline kriis –, teeme selgeks värske saatesarja “Levira – eetris ja ühenduses” esimeses saates.

- DAB+ ehk digiraadio platvorm muutub üheks oluliseks kriisikommunikatsiooni kanaliks.
- Foto: Erakogu
Stuudios on digiteenuste ettevõtte
Levira tehnoloogia- ja IT-direktor
Kristo Kaasan ning siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas.
Saatejuht Hando Sinisalu uurib, millised on realistlikud ohustsenaariumid, kuidas Levira tagab ERRi tele- ja raadioprogrammide eetrisoleku ka ilma elektri ja internetita, ning millist rolli mängivad varuvõrgud, generaatorid, satelliitlahendused ja piirkondlikud saatjad.
Juttu tuleb ka uuest hädaolukorra seadusest: edaspidi saavad teleteenuse edastajad (nt Levira, Telia, Elisa) kuvada kiiret ohuteadet, sõltumata vaadatavast kanalist, ning sireenid muutuvad ametlikuks hoiatusvahendiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selgitame, miks digiraadio (DAB+) on kriisiteavituses võtmetähtsusega – seade võib ärgata ise, suunata õigele kanalile ning näidata tekstilist juhist –, ja meenutame, et tavaline patareitoitel FM-raadio ning teleri toaantenni olemasolu võib kriisis olla otsustava tähtsusega.
Kuulajad saavad praktilised nõuanded: mida koju varuda, kuidas infot usaldusväärselt kätte saada ja miks tasub oma vastuvõtjad juba praegu üle kontrollida.
Kuidas kriisiolukorras elanikkonda teavitada?
Uus sisuturunduslik saatesari “Levira – eetris ja ühenduses” viib kuulajad Eesti meedia- ja telekommunikatsiooni telgitagustesse. Räägime side ja meedia toimimisest keerulistes olukordades – alates lihtsamatest kriisikommunikatsiooni lahendustest ja lõpetades tulevikutehnoloogiatega. Sari pakub väärtuslikku infot nii elutähtsa teenuse osutajatele (ETOd) kui ka laiemale ettevõtlus- ja tehnoloogiaringkonnale, kes sõltuvad toimivast sidest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!