Uudised
Ainult tellijale

Telia ehitab Utilitase elektrijaama külge andmekeskuse

Tarmo Kärsna  Foto: Liis Treimann

Telia ehitab Tallinna külje alla Utilitase elektrijaama juurde uue andmekeskuse, tehnika viimase sõna järgi ehitatud 10 miljonit eurot maksev keskus avatakse ületuleval aastal.

Telia jaoks on projekti juures kirsiks tordil eelmisel aastal seadusemuudatusega tehtud soodustus, mis hoiab elektrikulult kokku 40 protsenti.

Ehituseks läheb aasta lõpus

Esimese põhjusena uue andmekeskuse rajamise taga toob Telia ärikliendi üksuse juht Tarmo Kärsna lihtsa asjaolu, et praegu on ettevõttel serverite hoidmiseks seitse eri aegadel ja kvaliteediga andmekeskust, aga klientide soovid on aja jooksul muutunud.

"Need on ehitatud vanadesse hoonetesse. Kunagi tundus lahe, kui ruumil olid 4 meetri kõrgused laed, aga nüüd tahavad kliendid, et serverid asuksid eraldi hoones, kuhu keegi ligi ei pääse. Nad ei tule enam serverite, vaid komplekteeritud kappidega, 2,5 meetrit kõrge – selline ei mahu läbi uksegi," kommenteeris ta.

Projekteerimishange on lõppenud ja ehitus hakkab aasta lõpus, andmekeskuse hoone netopind on 1000 ruutmeetrit.

Kui ruttu ettevõtmine end ära tasub?

"No betoon peab vastu 30 aastat. Aga ära tasub end projekt 10–15 aastaga. Ehitus on kallis ja teeb ka tasuvusaja pikaks, ikka üle 10 aasta," märkis Tarmo Kärsna.

Saue arenduses konkurenti ei näe

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, et MCF Group Estonia kavandab Sauele rajada andmekeskuse, mille esimene etapp läheb maksma 25 miljonit eurot. Selle projekti eestvedajate sõnul on Eestis andmekeskustega viletsad lood just riskide maandamise koha pealt. Esiteks peab olema tagatud seadmete töökindlus, teiseks aga ka füüsiline turvalisus – ehitada kavatsetakse Tier 4 andmekeskus, kus sellised riskid oleksid maandatud. MCF panustab Eesti riigiasutustele, aga peamiselt suurklientidele välismaalt, näiteks sihitakse pilveteenuse pakkujaid.

Kärsna tunnustab MCF Groupi ambitsioonika plaani eest, aga märgib, et kõige kõrgema taseme äriklientidel, kel vaja Tier 4 andmekeskust, oleks Eestis nõudlust maksimaalselt 100 ruutmeetrit. Sarnast taset on tõesti hea pakkuda riigiasutustele, aga siin on risti ees riigisaladuse määrus. "Oleme sellega korduvalt kokku põrganud: riigiasutus tahaks ise serverite pidamisest loobuda ja meie juurde tulla, aga kui serverites on riigisaladusega kaitstud infot, siis ei tohi seda teiste serveritega samas hoones hoida," selgitas ta.

Nõuded hoiavad andmed riikides kinni

Kui MCF püüab väliskliente, siis Telia on vastupidi võtnud suuna kohalikele või Baltikumi ettevõtetele. "Kui on tegemist riigi jaoks olulise teenuse pakkujaga, siis on sellel ka andmete riigis säilitamise kohustus," selgitas Kärsna. Telial on ka Soomes 10 000ruutmeetrine andmekeskus, veel on keskuseid Lätis ja Leedus. Mitmes riigis tegutseval ärikliendil on siis ka andmete infrastruktuur hajutatud üle mitme riigi.

Varem oli Kärsna sõnul peamine trend sellel, et andmekeskused konsolideerusid, aga nüüd tekib ka satelliitkeskuseid või väiksemaid pakkujaid järjest juurde. Isegi kui enamus andmeid on pilves, siis arvutusvõimsust on vaja võimalikult lähedal. "Amazon näiteks rajab ühe tohutu suure andmekeskuse ja siis Euroopas riigiti väikseid kohalikke ka. Et esmased arvutused tehtaks kliendile võimalikult lähedal, et ei tekiks kauguse tõttu viivitust," rääkis ta.

Google'i suured keskused on teistsugusele kliendile

Eesti arendajate 10 või 25 miljoni euro suurused investeeringud ilmselt kahvatuvad maailma internetihiidude kõrval. Näiteks Google investeerib Põhja-Soomes oma andmekeskuses 600 miljonit eurot. Aga Google ehitab keskuse oma teenuste jaoks, mitte ei rendi seda välja. "Nende spetsiifika on see, et kõik on ülistandardne, omade teenuste jaoks. Kõigil, kes Põhjamaadesse keskused on rajanud: Google, Amazon, Apple, Microsoft, Facebook," märkis Kärsna.

"Meie fookus on ärikliendil, kellele Amazoni või Google'i avalik pilv ei sobi. Sellisel ettevõttel on vaja oma infrat. Paindlikkus on teine kui suures pilveteenusel," ütles Kärsna ja tõi näiteks Telia juures maad kompamas käinud rahvusvahelise logistikaettevõte, mille üleilmne haare oli küll suur, aga serveriruumis läks neil vaja 300 ruutmeetrit pinda. Varasema teenusepakkuja juures 10 000ruutmeetrises hoones osutusid nad aga kolmanda suurusjärgu kliendiks, kelle muresid piisava operatiivsusega võib-olla ei lahendatud.

Üks küsimus: mis saab vanadest andmekeskustest?

Vastab Tarmo Kärsna:

"Me oleme need hoonedki nüüdseks maha müünud ja ausalt öeldes ootavad uued omanikud, et me oma serveriruumid sealt ära viiksime. Nad ütlevad, et ei julgegi suurt midagi majas teha, sest ei taha, et Tallinnas internet maha kukuks."

Põhjuseid Utilitase partneriks valimiseks oli lõpuks mitu. Esiteks tahavad paljud kliendid, et neil oleksid teenusepakkuja juures serverid kahes andmekeskuses, Telial on teine uuem keskus Tallinnas ja seega liiga kaugele seda teha ei tasunud. "50 kilomeetrit, muidu tekib kahe andmekeskuse vahel andmete sünkroniseerimisega juba tehnilisi küsimusi."

Teiseks on andmekeskuse konkurentsivõime juures põhiline küsimus elektrienergia hind. "Betoon maksab lõpuks igal pool sama palju, võib-olla hoolduskulud on Eestis väiksemad kui Põhjamaades, aga põhiline on energia ja ühendused," ütles Kärsna.

Otseliini soodustus

Utilitasel oli välja pakkuda kaks kõrvuti seisvat elektritootmisplokki ja nad toodavad energiat puiduhakkest, see sobib jälle Telia ülekontsernilise roheenergia poliitikaga. Aga põhiline võit tõuseb ikkagi seadusest, mille järgi elektritootmisega otseliiniga ühendatud rajatistel on võimalik pääseda võrgutasudest. "30–40 protsenti moodustab see soodustus energiahinnast," tõdes ta.

Mullu suvel vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel on seni uusi lepinguid sõlminudki peamiselt serveriparkide-laadsed ettevõtmised. "Eesti Energia Narva ja Iru tehnoloogiaparkidel on sõlmitud 15 kliendilepingut liitumisvõimsusega 15 megavatti. Samal ajal töötame selle nimel, et tuua parkidesse ka suure elektritarbimisega tööstusettevõtted, kelle jaoks annab võrgutasu võrra soodsam elekter olulise konkurentsieelise," ütles energiafirma pressiesindaja Priit Luts.

Praegu on selliste otsetarbijate leidmine seda akuutsem, et Eesti Energia peamiselt põlevkivil töötavad jaamad saaksid osaliselt töötada ka siis, kui näiteks turul valitsevad hinnad ja süsinikuheitmete kvoodihinnad neil börsile soovitud mahus müüa ei lubaks.

Kärsna tõdeb, et eks see riigi tehtud soodustus elektrihinnale natuke ümber nurga on. "Soome, mis on kõvasti vaeva näinud andmekeskuste riiki meelitamisega, läks teist teed: seal võetakse arvesse tarbitav energia ja selle põhjale tehakse soodustusi. Eestis paneb see andmekeskused natuke naljakasse olukorda, et kõigepealt tuleb leida elektrijaam ja siis sinna kõrvale ehitada."

Jahutuseks piisab Eesti ilmast

Kui suurte internetihiidude andmekeskuste juures on tihti küsimuseks jahutus, kuidas seda teha, kellele tekkivat soojust müüa, siis Kärsna sõnul saab ka lihtsamalt, lihtsalt välisõhuga. "Praegust leitsakut on Eestis õnneks või kahjuks aastas vaid paariks nädalaks."

Google’i ja Facebooki andmekeskuste juures torkab tema sõnul silma seesama standardsus ja soov toppida keskus nii tihedalt servereid täis kui võimalik. "Meie äriklient paneb oma infrastruktuuri natuke teisel põhimõttel kokku, sellist tihedust taga ei aja," märkis ta.

Telial on samas Mustamäel küll andmekeskus, milles tekkiva soojusega saab kütta nii hoonet ennast kui ka kõrvalasuvat viiekordset hoonet. "Kui tahaks seda sorti andmekeskust ehitada, siis valiks asukohaks mõne spaa naabruse, neil on aastaringselt sooja vaja. Ega see viiekordne maja ka suvel kuigi palju sooja ei tarbi," ütles Kärsna, kelle sõnul tegelikult kaht asja korraga ei saa, valida tuleb soojamüügi ja efektiivsuse vahel. Suurt sooja müüb ikkagi ebaefektiivne keskus.

Uus andmekeskus saab praeguste plaanide kohaselt valmis 2021. aastal.

Koguala suurus on 30 000 ruutmeetrit ja andmekeskuse hoone netopind 1000 ruutmeetrit.

Investeeringu maht on ligikaudu 10 miljonit eurot, mis moodustab umbkaudu viiendiku Telia aastainvesteeringust.

Hetkel kuum