Ettevõtted odava elektri jahil

Artikkel

Narva Balti elektrijaamast 6 kilomeetri raadiusse jääb kaks tööstusparki, mille kliendid samuti võrgutasuta elektrit võivad soovi korral saada.Foto: Scanpix
- Uudised
- Kristjan Pruul
- Jaroslav Tavgen
- 11. september 2018 kell 4:37
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted odava elektri jahil
Sel suvel valmis Narvas Eesti Energia Balti soojuselektrijaama külje all Eesti seni suurim kõrgjõudlusega serveriruum, veerand miljoni euro suurusele investeeringule aitas kaasa asjaolu, et elektrijaamadest 6 kilomeetri raadiuses on võimalik elektrit saada võrgutasusid maksmata.
„Andmetöötlusega seotud seadmed on sageli väga suure elektrienergia tarbimisega, küllaltki häälekad ja enamasti ka üsna suurte mõõtmetega. Samuti vajavad nad võimsaid ventilatsioonisüsteeme, mistõttu on seadmetele tihti raske sobivat asukohta leida,“ selgitas serveripargi rajanud OÜ Noormaxi juhatuse liige Erik Lidmets. “Need on ka põhjused, miks Narva Tehnoloogiapargis tegutsemine annab meile olulise konkurentsieelise,” lisas ta.
Lidmets pakub klientidele võimalust hoida oma seadmeid turvalises asukohas, kus neil on ligipääs soodsale elektrile. „Selliseid eriotstarbelisi servereid kasutavad näiteks plokiahela tehnoloogia ettevõtted, kellest mahukaimad on krüptoraha kaevandused, kuid mitte ainult. Andmetöötlus superarvutitega toimub mitmetes tööstuse ja teaduse erinevates valdkondades,“ rääkis Lidmets.
Varem võis otseliini rajada elektrijaamaga samale või piirnevale kinnistule, nüüd on otseliini rajamine lubatud kuni 6 kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani.
Esimeses etapis arendatud HPC-seadmete hoidla mahutavus on ligi 1500 seadet ning need on jagunenud ära kümnekonna lõppkliendi vahel, kes Lidmetsa sõnul tegelevadki peamiselt plokiahela tehnoloogiaga. Nende seadmete koguvõimsus on ligikaudu 1 megavatt, kui lisada toetava infrastruktuuri -- jahutus ja muu -- nõudlus ka, siis kulub kuus ligi 1000 megavatt-tundi elektrit. "Lähima 6 kuu jooksul on plaanitud klientidele suunatud serveriruumi suuruse kahekordistamine,“ tunnistab Lidmets.
Serveripargid otsivad turvalisust ja odavat elektrit
Krüptokaevanduste Eestisse kerkimisest on räägitud varemgi, veebruaris kirjutas Äripäev, kuidas Kohtla-Järvele Viru Keemia Grupi territooriumile paigaldati konteinerisse 120 krüptoraha tootmiseks mõeldud masinat. „See on uus valdkond, mis areneb väga jõudsalt ja me tahtsime ka selles kaasa lüüa,“ ütles VKG Energia juht Marek Tull toona. „Esialgu me küsisime muidugi, et kui tõsised te olete, mis finantseeringust te seda teete. Aga kuna nad ütlesid, et teevad seda omafinantseeringuga ja kuu aja pärast juba konteiner valmib. nii see koostöö algaski,“ lisas ta.
Aasta algul teatas sarnase kaevanduse püstitamisest Narvas ka Jaapani kapitalile kuuluv Blockhive, kuid põhiline küsimus on siiski, kas töötleva tööstuse ettevõtted võtavad suuna elektrijaamadele lähemale, et samuti odavama sisendi mõjul oma tootmist Eestis ka suurendada.
Põhutööstus toodi Šveitsist Eestisse
Näiteks Feneus Construction oli Eesti Energia tehnoloogiapargis üks esimesi, rääkis juhatuse liige Anton Belov. "Isegi enne krüptorahakaevandajaid," märkis ta. Feneus Construcion toodab põhust ökoloogilisi seinakatteid, paneele ja muid materjale. Tootmise lõid nad 2014. aastal Šveitsis, kuid kolme aasta pärast tõid ettevõte tegevuse Eestisse. "Omahind tuli Šveitsis liiga kallis," selgitas Belov. "Tööjõud, seadmed ja kõik muu. See on väga kallis riik. Näiteks, Eestis on tööjõud neli korda odavam."
Teine põhjus liikuda Eestisse oli odav elekter. "Võtsime ühendust Enefitiga, saime teada nende tingimused ja hakkasime tööle. Kuna me maksame ainult elektritootmise eest ja ei maksa võrgutasude eest, siis on kokkuhoid 25–30%", ütles Belov.
Tootmine pidi esialgu käivituma tänavu kevadel, aga tekkisid probleemid allhankijatega, kes ei saatnud õigel ajal seadmeid tarnida. Belov loodab, et tootmise saab käivitada veel sellel aastal.
Peamised Feneus Construction kliendid on Belgiast ja Hollandist. "Inimesed seal on suured ökoloogia fännid," selgitas Feneus Constructioni juht. "Soome, Rootsi, Taani ja Norra elanikud armastavad ka keskkonda, aga Belgia ja Hollandi turud on palju avatumad."
Investeeringute suurus ulatub miljonitesse eurodesse (täpsemat summat Belov ei ütle). Kui tootmine läheb täisvõimsusel käima, siis hakkavad investeeringud end ka ära tasuma. "Meie tootmisvõimsus on kordades suurem, kui me vajame. Me saame toota tuhandeid tonni krohvi aga vajame palju vähem," rääkis ta.
Eesti Energia
Ühtekokku on ainuüksi Eesti Energial sõlmitud lepinguid nii palju, et kõigi ettevõtete edukal käivitumisel on ostjaid 100 gigavatt-tunni eest. Kui masinad töötavad 24 tundi päevas, siis vajab see pealt 11 megavati jagu tootmisvõimsust, kui 12 tundi, siis kaks korda rohkem. Paide suurusel linnal kulub aastas sellest poole vähem elektrit. Aga soov on jõuda paari aastaga 350 gigavatt-tunnini.
Eesti Energia jaoks tähendab otseliinide kasutamine, et kui praegu sõltub tootmine laias laastus elektribörsil toimuvast, siis otsetarbijate leidmine tähendaks, et nende peamiselt põlevkivil töötavad jaamad saaksid osaliselt töötada ka siis, kui näiteks turul valitsevad hinnad ja süsinikuheitmete kvoodihinnad neil börsile nii palju müüa ei lubaks.
Tööstuspargid Narvas ootavad järge
"Me ise suured elektritarbijad ei ole, kuid meil on kliendid, kelle jaoks otseliini teema on üsna oluline," kommenteeris Ida-Viru Tööstusalade Arenduse juht Tiit Kuusmik, kes veab eest ka kahe tööstuspargi arendust Narvas, mis jäävad sealsest Balti soojuselektrijaamast kahe ja nelja kilomeetri kaugusele.
"Oleme Eesti Energiaga neid asju arutanud küll ja selgitanud tehnilisi asjaolusid, sest juba praegu on paar klienti, kes tahaksid otseliini ja veel mitu potentsiaalset klienti, kes just sellepärast huvituvad," lisas ta.
Otseliiniga elektri saamine on praegu Kuusmiku sõnul esmajoones huvitav andmekeskustele, mille asukohad valitakse otseselt elektri hinna järgi. Kuid see teema laieneb üha rohkem tavalisele töötlevale tööstusele, mis on huvitatud suuremast automatiseerimisest, tööjõuvajaduse vähendamisest ning ka neil on elektri hind ärimudeli seisukohast üsna fundamentaalse tähendusega.
"Piirkondade, riikide ja ka üksikute tööstusparkide seisukohast on selline võimalus nagu meil Narvas seoses Balti elektrijaamaga konkurentsivõime seisukohast väga oluline, selge see, et see annab ka konkreetselt meile teatud mõttes paremad võimalused ettevõtete siiatoomiseks," lisas Kuusik.
Seni on võitjaks põlevkivielekter
Narva tööstusparkidel on elektrijaama lähedusest senisest rohkem põhjust rõõmustada, sest otseliinide kasutamine tehti suvel oluliselt lihtsamaks. Varem võis võrgutasuvaba elektrit edastada ainult naaberkrundini, mis osutus eriti keeruliseks seetõttu, et naaberkinnistu võis vabalt olla hoopis teemaa või kraav.
Juunis vastu võetud seadusega lubati otseliiniks nimetada kuni kuue kilomeetri pikkuseid ühendusi ning sellest loodeti ka jõudsat tuge taastuvenergia arendamisel, kuigi seni on sellest kasu lõiganud vaid põlevkivielekter.
Eesti Taastuvenergia Koja värske juht Mihkel Annus tõdes, et seadusemuudatuse senine mõju taastuvenergiale on olnud marginaalne. Potentsiaali ja lootust on, et uus seadus võiks tõsta näiteks motivatsiooni tööstusparkide juurde tuulikute püstitamist, kuid seni on uudiseid vähevõitu.
"Siin üks probleem on, et vaja oleks energiaühistute regulatsiooni juurde, sest praegu on lubatud piltlikult öeldes panna ühe tuuliku juurde üks tarbija, aga mõistlik oleks seda ühendust jagada," rääkis Annus.
Annus märkis, et vähemalt seni on kasu olnud suurtel fossiilsetest allikatest tootvatel ettevõtetel, kuid ei arvanud, et need regulatsioonid ka liigselt põlevkivielektri tootmist soosiksid.
Küsimusele, kas Eestis soodsa hinnaga elekter lihtsalt krüptokaevandamisele ära ei kulu, märkis Annus, et praegu ei ole krüptorahade seis sugugi kiita, sest energiahinnad on läinud üles ja krüptovaluutade hinnad jällegi alla. Selleks, et selles vallas suuri laiendusi teha peaks tema hinnangul ka krüptoraha hind suuna enne ülespoole võtma.
Mis otseliinid tarbijale maksma lähevad?
Juunis vastuvõetud seaduse seletuskirjas loodetakse, et kasu juurdetulevatest tootjatest on suurem, kui asjaolu, et ühisest võrgust tootmisvõimsuste lahkumisel tähendab see kõigile ülejäänutele kõrgemaid võrgutasusid. Aga hindadele oma mõju kindlasti on.
Näiteks kui otseliiniga ühendab ennast ettevõtteid, mille tarbimine ulatub 100 gigavatt-tunnini, siis tähendaks see vähem kui üheprotsendilist hinnatõusu. 500 gigavatt-tunni juures tõuseks hinnad juba kolm protsenti.
2017. aasta andmete järgi tehtud arvutuste kohaselt tähendaks see võrguteenuse hinna tõusu 36 eurolt megavatt-tunni kohta 39 eurole megavatt-tunni eest. Võib muidugi märkida, et ka Elektrilevi võrguteenuste tasu konkurentsiameti otsustega aeg-ajalt vähendatakse, aga sellise tarbimismahu liikumisel väheneksid need siis lihtsalt vähem.
Praegu on kõige rohkem huvi tuntud Eesti Energia Balti elektrijaama ja Iru elektrijaama ümbruse vastu. Esimene klient on Viru Keemia Grupil Kohtla-Järvel, aga potentsiaali on ka Paldiskis tuulepargi lähedal. Fortumil on elektrijaam Pärnus ning seal kavandatakse Paikresse ka päikeseelektrijaama. Lisaks võib elektrijaama leida ka näiteks Tartu lähedal Lohkvas.
Huvilisi ka Skandinaaviast ja Venemaalt
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Vals jätab vastamata küsimuse, kui palju üks klient nende tehnopargis elektrilt kokku hoiab, viidates vaid sellele, et suurte elektrivõimsuste edastamine pikkade vahemaade taha on seotud nii otseste kadudega kui ka võrguhoolduse summadega.
Kui palju teil kliente siis kokku ligikaudu on ja kui paljud neist on oma masinad juba tööle pannud?
Tänaseks on klientide arv kasvanud kahekohalise numbrini. Ligikaudu pooled ettevõtted on jõudnud juba ka vajaliku sisseseade paigaldada ja on oma tootmist alustanud. Teine pool klientidest on ettevalmistuse etapis ning tootmisega on plaanis startida selle aasta teises pooles.
Kes on teie suurim klient?
Feneus Constructioni ja Noormax kõrval tegutseb HPC tehnoloogia sektoris pakkudes oma klientidele võimalust paigutada HPC servereid ja seadmeid just selleks ehitatud spetsiaalsetesse ruumidesse, kus on välja ehitatud töökindel elektrivarustus ja moodne jahutus. Samuti pakume teenust andmekeskustele ja big data segmendile, kust on pärit ka suurimad kliendid.
Huvi tehnoloogiapargi teenuste vastu on suur, krunte ja vakantseid tootmispindu on vaatamas käinud potentsiaalsed kliendid nii Baltiriikidest, Skandinaaviast, Venemaalt kui ka mujalt.
Kui paljude tööstustarbijateni loodate lähiaastatel jõuda? Kas praegu jäävad peale pigem töötleva tööstuse ettevõtted või krüptokaevurid?
Tööstustarbijate puhul tuleb arvestada, et planeerimise ja tootmise käivitamise etapp on võrdlemisi pikk, ulatudes olenevalt projekti suurusest tavapärasest paarist aastast 5-6 aastani. Andmetöötluse valdkonna ettevõtted saavad muidugi hakkama lühema ajaga. Kokkuvõtvalt on meil ambitsioon tuua Eestisse tehnoloogiasektori "raskekaalu kategooria" kliente.
Ma saan aru, et tegemist on otseliini pakkumisega, kus võrgutasusid maksta ei tule, kas praegu on need kõik elektrijaama territooriumil või on kasutatud ka juba suvist seadusemuudatust, millega lubati otseliini rajamine kuni 6 km kaugusele?
Tänased kliendid asuvad tõesti elektrijaama territooriumil. 6 km otseliini võimaluse valguses on huvi tundnud ka ettevõtted, kes asuvad elektrijaama lähiümbruses või on sinna arendamas uusi tootmisüksusi, läbirääkimised käivad.
Kuidas tehnoparkidesse koonduv tööstus teiste elektritarbijate arveid mõjutab, kui palju tõuseb võrguteenuse tasu (või kui palju jääb langemata), kui parkides on tarbimist näiteks 500 gwh jagu?
Huvilisi ka Skandinaaviast ja VenemaaltVõrguteenuse tasu sellest ei sõltu. Võrguteenuse tasu on Eestis viimastel aastatel järk-järgult vähenenud. Pigem aitavad välisinvesteeringutena tulevad uued tarbijad anda positiivse efekti ümbritsevatele ettevõtetele. Otseliini 6 km raadiuse mõjude hindamisel võttis majandusministeerium arvesse olemasolevate elektritarbijate kontsentratsiooni. Mõjuhinnangust järeldus, et 6 km raadiusse jäävate võrguliitujate hulk täna jääb alla 1,5%, mistõttu mõju ka võrguteenuse tasu kujunemisele oleks marginaalne.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
- Infotehnoloogia
Hetkel kuum