Jaanus Vogelberg • 27. november 2018
Jaga lugu:

Sauele tuleb 100miljoniline andmekeskus

Sellele praegu veel tühjale krundile kerkib järgmisel aastal Balti suurim andmekeskus.  Foto: Andras Kralla

Soome ja Eesti investoreid ja tehnoloogiaeksperte koondav MCF Group Estonia OÜ kavatseb järgmisel aastal ehitada Sauele Balti suurima andmekeskuse. Mastaapne projekt läheb kokku maksma hinnanguliselt 100 miljonit eurot ja peaks Eestisse oma andmeid hoidma meelitama ka suured välisfirmad.

Projekti veab juba 2015. aastast MCF Groupi juhatuse liige, telekomisektori taustaga Kert Evert, kes on varem töötanud näiteks Tele2 Eesti võrguhalduse juhina. Ajapikku nägi Evert, et turul on korraliku andmekeskuse rajamiseks tühi nišš.

"Olen 20 aastat telekommunikatsioonifirmades töötanud, alustasin lihtsa hooldusinsenerina Elisas. Vahepeal oli ka oma ettevõte. Endisele tööandjale Tele2-le sai ehitatud üks serveriruum, mis tegelikult andis praegusele projektile hoo sisse. Otsides pinda jõudsin arusaamale, et polegi ühtegi asukohta võtta," rääkis Evert.

Praegu on andmekeskustega Eestis projekti vedajate hinnangul viletsad lood just riskide maandamise koha pealt. Esiteks peab olema tagatud seadmete töökindlus, teiseks aga ka füüsiline turvalisus.

"Kui räägime praegustest serveriruumidest, mis on büroohoonetesse ehitatud, siis juba see on esimene risk. Seadmeruum võib olla ilus ja läikiv, aga mis toimub väljaspool seda... Tallinnas on üks hoone, kus keldris on serverid, aga esimene korrus on kõigile avatud – seal on söökla, WCd. Kui mingi toru läheb katki, uputab see kogu keldri. Või kui näiteks restorani ventilatsioonišahti kogunenud rasv läheb põlema, tehakse hoone tühjaks ja elekter lülitatakse välja. Siis pole ka diiselgeneraatoritest kasu," rääkis firma tehniline konsultant Mart Malsub.

Tavapärasest paindlikum

Turvakaalutlustel ei taha ettevõtjad andmekeskuse sisemust väga detailiselt kirjeldada, küll aga näitab Evert ekraanilt, kuidas keskus peaks väljaspoolt paistma. Esmapilgul on tegemist justkui tavalise kontorihoonega, mitte suure angaariga, nagu andmekeskusi tavapäraselt ette kujutatakse.

Foto: Andras Kralla

"Kui rääkida näiteks Google'ist, Amazonist või Yandexist, siis nemad teevadki suure angaari ja panevad enda tarbeks serverikapid sisse. Meie aga lähtume kliendi soovidest – kutsume projekti modulaarseks," sõnas Evert. Modulaarus tähendab seda, et suure hoone sees saab väiksemaid serveriruume vastavalt vajadusele muuta, laiendada ja ümber paigutada.

Veel otsivad kliente

Kes täpselt hoonesse kolib, on veel lahtine – läbirääkimised võimalike ankurklientidega alles käivad. Et mitte üle investeerida, ongi plaanis keskus jupp-jupi haaval valmis ehitada vastavalt sellele, kuidas nõudlus järgi tuleb. "Esimesel päeval on meie täitumus kusagil 20%," ennustas Evert.

Ettevõtjad näevad just turvalisuse aspektist ühe potentsiaalse kliendina Eesti riiki. "Praegu toimetab iga ministeeriumi allasutus eraldi. Kui vaadata näiteks maa-ameti serveriruumi (süttis aprillis põlema – toim.) – miks peab riik keskenduma sellele, kuidas seadmeruum töötab? Pigem võiks selle raha investeerida teenuste arendusse," märkis Malsub. Näiteks Soomes on tema sõnul tavapärane, et riigi andmed on hoiul erasektori andmekeskustes.

Eesti siseturg on aga siiski vaid väike osa plaanidest – suurkliente otsitakse välismaalt, näiteks sihitakse pilveteenuse pakkujaid. Müügiargumendiks on ka Eesti suhteliselt odav elektri hind ja jahe kliima, mis vähendab arusaadavalt serverite jahutamise kulukust. Kas võiks keskusesse meelitada ka mõne tõelise hiiglase, näiteks Google'i? "Miks mitte – pole mõtet mõelda väikselt," naeris Evert.

Põrandapinda tuleb andmekeskusesse minimaalselt 12 000 ruutmeetrit ehk veidi üle hektari, maksimumvariandis aga ligi kolm korda enam. Esimese 6megavatise võimsusega hoone ja selleks vajaliku infrastruktuuri ehitamist plaanitakse alustatakse järgmise aasta esimeses pooles ning eeldatav valmimise aeg on aasta lõpus. Edaspidi saab võimsust suurendada 20 megavatini ja sealt edasigi.

Foto: Andras Kralla

Asukohta valiti pikalt

Andmekeskuse lõpliku asukoha väljavalimine oli ettevõtjate kirjelduse järgi pikaajaline ja keerukas protsess, kuna lisaks heale elektrivarustusele (keskus on Harku alajaama kõrval) peab olema ligipääs ka andmeside magistraalvõrkudele, mis lähevad Eestist kõigi ilmakaarte suunas laiali.

Lisaks pidi idee ka kohalikele maha müüma. Kuigi lõpuks leiti hea koostöö Saue vallaga, saatis näiteks üks omavalitsus arendajad minema, kuna serveripargi ehitus oleks nõudnud üldplaneeringu muutmist. Mujal jälle oldi rõõmuga nõus vastu võtma, aga olemasolev infrastruktuur ei olnud keskuse jaoks piisav.

Praeguseks on detailplaneeringuga jõutud lõppfaasi. Saue vallavanema Andres Laisa sõnul sobis valla arengueesmärkidega see, et plaanitav keskus loob juurde kõrge lisandväärtusega töökohti. Samuti oli tema sõnul võimalik keskus olemasolevasse üldplaneeringusse "ära mahutada".

Kert Evert.  Foto: Andras Kralla

Ruumi ka krüptokaevuritele

Huugavate serverite jahutamisel tekib suurel hulgal soojust. Ettevõtjad plaanivad sellele leida mõistliku rakenduse – näiteks saaks ülejääva soojusega kütta piirkonna kasvuhooneid. "Õismäe kortermajad kütaks ära sellega. Miks seda lihtsalt atmosfääri lasta," märkis Evert.

Projekti arendades on kaalutud ka võimalust pakkuda pinda krüptovaluutade kaevandajatele. MCF Groupi müügijuhi Raul Kallaste sõnul teeb neid küll veidi ettevaatlikuks valuutade suur volatiilsus. "Coin'i-kaevuritele oleme välja mõelnud erinevaid konteinerilahendusi, mille jaoks on kinnistul ruumi. Kui see aeg tuleb, oleme valmis," sõnas ka Mart Malsub.

Hulk osanikke

Eraisikud:

Ari Fagerroos, Johan Brenner, Juha Fagerroos, Timo Juhani Oksanen, Tom Peter Ginman, Osmo Juhani Koskisto

Ettevõtted:

Doubleclick Oy, Gerako OY, Häggblom & Partners Ltd. Oy, Kivila Oy, OY InnoHill Ab, Schengen Investment Oy, OÜ Portrait, Strömsberg Förvaltning Ab, Bionnovation Oy, Teemu Väänänen Oy, Redigo Oy

Investorid on projekti valitud eelkõige nende kompetentsi ja kogemuste põhjal. Meeskonna kogemus hõlmab suurprojektide juhtimist, ehitust, andmekeskuste rajamist, loodussäästlikku investeerimist, elektri tootmist ja müüki. Rahastuse osas vaadatakse pankade ja investeerimisfondide poole.

Jaga lugu:
Hetkel kuum