Sauele tuleb 100miljoniline andmekeskus

"Kui räägime praegustest serveriruumidest, mis on büroohoonetesse ehitatud, siis juba see on esimene risk. Seadmeruum võib olla ilus ja läikiv, aga mis toimub väljaspool seda... Tallinnas on üks hoone, kus keldris on serverid, aga esimene korrus on kõigile avatud – seal on söökla, WCd. Kui mingi toru läheb katki, uputab see kogu keldri. Või kui näiteks restorani ventilatsioonišahti kogunenud rasv läheb põlema, tehakse hoone tühjaks ja elekter lülitatakse välja. Siis pole ka diiselgeneraatoritest kasu," rääkis firma tehniline konsultant Mart Malsub.

Turvakaalutlustel ei taha ettevõtjad andmekeskuse sisemust väga detailiselt kirjeldada, küll aga näitab Evert ekraanilt, kuidas keskus peaks väljaspoolt paistma. Esmapilgul on tegemist justkui tavalise kontorihoonega, mitte suure angaariga, nagu andmekeskusi tavapäraselt ette kujutatakse.

"Kui rääkida näiteks Google'ist, Amazonist või Yandexist, siis nemad teevadki suure angaari ja panevad enda tarbeks serverikapid sisse. Meie aga lähtume kliendi soovidest – kutsume projekti modulaarseks," sõnas Evert. Modulaarus tähendab seda, et suure hoone sees saab väiksemaid serveriruume vastavalt vajadusele muuta, laiendada ja ümber paigutada.

Kes täpselt hoonesse kolib, on veel lahtine – läbirääkimised võimalike ankurklientidega alles käivad. Et mitte üle investeerida, ongi plaanis keskus jupp-jupi haaval valmis ehitada vastavalt sellele, kuidas nõudlus järgi tuleb. "Esimesel päeval on meie täitumus kusagil 20%," ennustas Evert.

Ettevõtjad näevad just turvalisuse aspektist ühe potentsiaalse kliendina Eesti riiki. "Praegu toimetab iga ministeeriumi allasutus eraldi. Kui vaadata näiteks maa-ameti serveriruumi (süttis aprillis põlema – toim.) – miks peab riik keskenduma sellele, kuidas seadmeruum töötab? Pigem võiks selle raha investeerida teenuste arendusse," märkis Malsub. Näiteks Soomes on tema sõnul tavapärane, et riigi andmed on hoiul erasektori andmekeskustes.

Eesti siseturg on aga siiski vaid väike osa plaanidest – suurkliente otsitakse välismaalt, näiteks sihitakse pilveteenuse pakkujaid. Müügiargumendiks on ka Eesti suhteliselt odav elektri hind ja jahe kliima, mis vähendab arusaadavalt serverite jahutamise kulukust. Kas võiks keskusesse meelitada ka mõne tõelise hiiglase, näiteks Google'i? "Miks mitte – pole mõtet mõelda väikselt," naeris Evert.