• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,42%7 372,19
  • DOW 30−0,32%49 528,35
  • Nasdaq −0,7%25 908,58
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−0,44%60 550,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,65
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,42%7 372,19
  • DOW 30−0,32%49 528,35
  • Nasdaq −0,7%25 908,58
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−0,44%60 550,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskpangad võtavad Libra ette

26 keskpankade esindajat kavatseb esmaspäeval Baselis kohtuda Facebooki virtuaalraha Libra esindajatega, et esitada küsimusi aru saamaks, millist mõju võib digitaalvaluuta avaldada finantsstabiilsusele, kirjutab Financial Times.
Facebook tutvustas Libra nimelise krüptoraha plaane juunis.
  • Facebook tutvustas Libra nimelise krüptoraha plaane juunis.
  • Foto: Reuters/Scanpix
Kohal on nii Euroopa kui Ameerika Ühendriikide keskpankade esindajad. Homme algavat kohtumist juhatav Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoît Coeuré on hoiatanud, et Euroopa Liidus tegutsemise jaoks saab regulatiivne lävend Libra jaoks olema väga kõrge. Viimasel Euroopa Liidu rahandusministrite kogunemisel Helsingis rääkis ta, et Libra ning teised digitaalsed valuutad võivad ohustada destabiliseerida finantssüsteemi ning õnnestada valitsuste ning keskpankade suveräänsust.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 18.06.19, 14:51
Facebook tahab oma krüptorahast teha konkurendi dollarile
Facebook avaldas oma väärtpaberitega tagatud krüptomündi plaanid.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele