• Jaga lugu:

    Raadiohommikus: kuidas pangad Martin Helme nõuetega toime tulevad?

    Reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu, kas pangad on läinud kontode sulgemisega üle piiri.Foto: Andras Kralla

    Rahandusminister Martin Helme teatas, et edaspidi peavad pangad rohkem põhjendama, kui nad otsustavad kellegagi kliendisuhte lõpetada või kliendisuhet üldse mitte alustada.

    Kas pangad on läinud kontode sulgemisega üle piiri? Kuidas peaksid pangad käituma, kui neil on juba ainuüksi kliendisuhte alustamiseks vaja täita 20 lehekülge finantsinspektsiooni tingimusi? Teemat aitab avada Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.
    Peale selle tuleb hommikuprogrammi külla La Muu asutaja ja juht Rasmus Rask, kes räägib, miks La Muu hiljuti Soome konkurendi ära ostis ja mida on ettevõttel kavas veel jäätiseturul ette võtta.
    Kuulame, mida arvavad rahaminister Martin Helme ja sotsiaalminister Tanel Kiik töötuskindlustusmakse langetamise ideest ja ettepanekust muuta ka töötute tasustamist ehk töötushüvitisi maksta ka neile, kes lahkuvad töölt vabatahtlikult.
    Äripäeva ajakirjanik Kristel Härmaga arutame stuudios, mida toob kaasa Luminori otsus kodulaenud panti panna.
    Stuudios on Eliisa Matsalu ja Indrek Mäe.
    11.00–12.00 "Äripäev eetris". Nädala kuumimaid teemad võtavad kokku Äripäeva ajakirjanikud Eliisa Matsalu, Kaspar Allik ja Ken Rohelaan.
    12.00–13.00 "Eetris on Tervisekassa". Haigekassa otsustas hiljuti toetada insuldipatsiendi raviteekonna nelja arendusprojekti kogusummas 1 073 800 eurot, millest Tartu Ülikooli Kliinikum sai 295 260 eurot, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 300 000 eurot, Ida-Viru Keskhaigla 300 000 eurot ja Lääne-Tallinna Keskhaigla 178 540 eurot. Saates räägime sellest, mis juhtub insuldi läbi põdenud inimesega pärast esmast haiglaravi ja millised võiksid raviteekond ja tugiteenused tulevikus olla. Stuudios on Eesti Haigekassa innovatsiooni osakonna juhataja Kitty Kubo, insuldipatsient ja kogemusnõustaja Elen Kirt ja PERHi insuldi raviteekonna projektijuht Triin Naudi. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
    13.00–14.00 "Uus Maa kinnisvarasaade". Üsna vähe on teada neid, kes juba lapsest saati unistasid kinnisvaramaakleri ametist. Küll aga leidub igal aastal sadu inimesi, kes otsustavad vana elukutse varna riputada ja proovivad läbi lüüa just maaklerina. Saates on külas Harjumaa maakler Ketlin Jundas, kes tegi kannapöörde neli aastat tagasi ja kes räägib, kas tundmatus kohas vettehüppamine osutus raskemaks või lihtsamaks, kui ta arvas. Lisaks saab sõna Uus Maa Kinnisvarabüroo personalijuht Aiki Otsalt, kes tegeleb uute inimeste värbamise ja koolitamisega. Saadet juhib Kristi Kool.
    15.00–16.00 "Eetris on Ehitusuudised". BIM ehk ehituse infomudelid on saanud nii ehitusplatsil kui tootmises paljudes Eesti ettevõttes igapäevatöö osaks. Siiski räägitakse, et Eesti ehitussektor vajab senisest jõulisemat digipööret: digilahendusi peaks töö efektiivsemaks muutmiseks rohkem kasutama kõik ehituse elukaare osalised projekteerijatest haldajateni. Pakume teile kuulamiseks arutlusringi „Infomudeli võimalused ehitise elukaares“. Palusime osalejail arvamust avaldada, millises ulatuses Eestis mudelprojekteerimise lahendusi kasutatakse, millised ettevõtted on eesrindlikud ja kes pole veel digirongile korralikult peale saanud. Osalevad Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Kaitis Väär, Nordeconi hoonete projekteerimise osakonna juht Madis Kerner, Hades Geodeesia juhatuse liige Tiit Hion ja OÜ TuliTec projektijuht ning asutajaliige, koolitaja Taavi Liiv. Vestlust juhib Eva Kiisler.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Räägime sellest, mis nägu on töökius ja töökiusaja
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aasia turud on täna tõusnud
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
Kuidas ettevõttesiseseid dokumente kiiremini digiallkirjastada?
Pandeemia saabudes püüdsid kõik ettevõtted, kellel see võimalik oli, suunata oma töötajad kodukontoritesse ning seetõttu võtsid kasutusele mitmeid kaugtöövahendeid, et administratiivsed protsessid kiirelt digitaliseerida. Müügiosakondadest juriidiliste osakondadeni – kõik olid mõjutatud ja kõigi osakondade töötajatest said administratiivsed dokumentidele e-posti vahendusel digiallkirjade kogujad. Kuid kas tegelikult e-posti vahendusel digiallkirjade kogumine on parim viis ja mis on võimalused selle protsessi efektiivsemaks lahendamiseks?
Pandeemia saabudes püüdsid kõik ettevõtted, kellel see võimalik oli, suunata oma töötajad kodukontoritesse ning seetõttu võtsid kasutusele mitmeid kaugtöövahendeid, et administratiivsed protsessid kiirelt digitaliseerida. Müügiosakondadest juriidiliste osakondadeni – kõik olid mõjutatud ja kõigi osakondade töötajatest said administratiivsed dokumentidele e-posti vahendusel digiallkirjade kogujad. Kuid kas tegelikult e-posti vahendusel digiallkirjade kogumine on parim viis ja mis on võimalused selle protsessi efektiivsemaks lahendamiseks?
Varsti see juhtub: Soome uuest tuumajaamast hakkab elektrit tulema Eestit võiks mõjutada pigem suviti
Soome tuumareaktor Olkiluoto 3, mis esialgsete plaanide järgi pidi käivituma 2009. aastal, hakkab lõpuks elektrit tootma järgmise aasta jaanuaris.
Soome tuumareaktor Olkiluoto 3, mis esialgsete plaanide järgi pidi käivituma 2009. aastal, hakkab lõpuks elektrit tootma järgmise aasta jaanuaris.