Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väiketootja saab relva poeketi jõuvõtete vastu
Maaeluministeerium püüab seadusega osa kaubandustavasid ebaausaks kuulutada, toidu- ja põllumajandusettevõtted karmimast reguleerimisest imet ei oota.
Uus seadus peaks kaitsma põllumajandus- ja toidutootjaid.
Foto: Raul Mee
Kujutage ette, et olete maiustuste hulgilao omanik ja saadate jaeketile miskipärast kokkulepitust kolm kilo vähem komme. Ei tundu ju suur eksimus? Aga kui jaekett trahvib teid 1200 euroga, on tegu ilmselt kalleima kilohinnaga kommidega, mida te ehk eales müünud olete.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et toidutootjad ootavad rohkem mõistmisele suunatud läbirääkimisi jaekettidega, kus ketid ka selgitaks lahti oma sanktsioonid.
Balzaci teostest tuntud pilt teiste häda arvel rikastuvast üleolevast kaupmehest elab stereotüübina edasi ka mitusada aastat hiljem Eestis. Sellist pilti loovad toidutöösturid unustavad mõned olulised „pisiasjad“, kirjutab kaupmeeste liidu juht Marika Merilai.
Üle poole toidutootjatest sai mullu tunda jaekettide jõuvõtteid, selgus konjuntuuriinstituudi uuringust. Kõige rohkem kurdeti, et jaeketid üritavad oma lepingutingimusi peale suruda. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.