• OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 5000,065 567,78
  • DOW 300,1440 472,94
  • Nasdaq 0,118 024,68
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,36
  • OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 5000,065 567,78
  • DOW 300,1440 472,94
  • Nasdaq 0,118 024,68
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,36
  • 11.11.21, 16:05

Äripäev otsib koos Tartu Ülikooliga doktoranti

Äripäev otsib koos Tartu Ülikooliga doktoranti, kes võtaks meediamaja artiklite loetavuse andmed ja uuriks, millised artiklid ja miks lugejate tähelepanu kõige rohkem köidavad.
Äripäeva kontor.
  • Äripäeva kontor. Foto: Andras Kralla
Projekti ellu kutsunud Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemmi sõnul on algatuse eesmärk saavutada olukord, kus rohkem inimesi jälgib olulisi uudiseid, mis praegu ehk ei jõua kõige loetumate teemade sekka. „See on meie demokraatia ja ühiskonna sidususe jaoks oluline,“ ütles Kõuts-Klemm.
Täpsemalt on doktoritöö eesmärk leida digimeedia sisus tegureid, mis selgitavad lugejate tähelepanu dünaamikat. Uuring peaks aitama mõista, millele lugejad tähelepanu pööravad ning mis köidab nende tähelepanu pikemat aega. Kõuts-Klemm ütles, et kui doktorant peaks leidma nii-öelda klikimagneti valemi, võiks see anda võimalused esitada digimeedias praegusest paremini ka selliseid lugusid, mis on ühiskonnale olulised, kuid mida väga palju ei loeta.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et Äripäeva tellijate arv kasvab kiiresti, mis tähendab, et toimetus teeb praegu õigete inimestega õiged asju. „Aga ikkagi tahaks teada, kas saame midagi paremini teha. Kas on mingeid mustreid?“ ütles ta.
Mandeli sõnul oleks huvitav teada, millised definitsioonid doktorant leiab. „Näiteks: millistele tingimustele vastab uudis, mis Äripäeva lugejaid kõige rohkem huvitab? Oleks huvitav see kõhutunne teaduslikuks definitsiooniks muuta,“ lausus ta.
Kõuts-Klemm ütles, et meediatarbija on liikunud digikeskkonda ning lugejauuringuteks ei sobi enam nii hästi sellised traditsioonilised meetodid nagu ankeetküsitlus või intervjuud. Niisiis on tema sõnul väga väärtuslikuks saanud digiandmestikud, mida oma lugejate kohta koguvad portaalid ise. Tartu Ülikool on tema sõnul koostööd meediamajadega pikalt otsinud, kuid seni ei olnud lepeteni jõutud. „Andmete jagamine on tundlik teema, öeldakse, et andmed on uus nafta,“ ütles ta.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel avaldas lootust, et doktoritöö tulemused ja järeldused on kasuks kõigile Eesti meediaväljaannetele.
Kõuts-Klemm ütles, et doktoritöös on tulemused esitatud sellisel üldistustasemel, et ärisaladuse lekkimist ei ole vaja karta, kuid teisedki meediafirmad ja üldse kõik, kes soovivad oma sõnumitega avalikkust kõnetada, saavad kasulikku teadmist, kuidas kõige paremini lugejaid teenindada.
Mandel avaldas lootust, et doktoritöö tulemusena teab Äripäev rohkem oma tellijate käitumise kohta ning saab tänu sellele investeerida ja sealhulgas inimesi värvata õigetesse kohtadesse. „Et tühja tööd oleks kõigil vähem.“
Mandel pidas oluliseks, et doktorant hakkab viibima palju toimetuses, ta veedaks pool oma tööajast toimetajate ja ajakirjanike lähedal ja saaks reaalsest meediatööst seega hästi aru.
Mandeli sõnul on meedia praegu pööraselt huvitav sektor, kus töötada, sest valdkonnas on käsil totaalne digipööre. „Kui vahepeal oli arvamus, et meediat ei ole enam vaja – piisab Facebookist –, siis nüüd on see muutunud,“ lausus ta. Tema sõnul on keeruline aeg suurendanud vajadust klassikalise meedia järele, mis on tõestanud oma usaldusväärsust. „Rasked ajad on meedia jaoks möödas, praegu on võimaluste aeg. Meediaväljaanded palkavad inimesi, käibed kasvad ning hoopis Google ja Facebook on need, kes on pidanud järele andma,“ tõdes ta.
Äripäeva juht Igor Rõtov nõustus, et nõudlus kvaliteetse digitaalse meedia järele on viimasel paaril aastal hüppeliselt kasvanud ja aeg on küps investeerida teadlikult andmeteaduse ja toimetajate loomingulise jõu ühendamisesse. „Usume, et tulevasel doktorandil kõik võimalused pöörata uus värske lehekülg hea ajakirjanduse arenguteel,“ lisas Rõtov.
Projekti jaoks on välja kuulutatud üks doktoriõppe koht Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni erialal. Kandideerima oodatakse magistrikraadiga inimesi, kes valdavad statistilise analüüsi meetodeid ja tunnevad huvi digimeedia suundumuste vastu. Doktoriõppe kohale kandideerimise tähtaeg on 15. veebruar 2022.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele