Eesti poeriiulid osteti kuulivestidest ja kiivritest tühjaks
Ostjad on Eesti riik, kõikvõimalikud heategevusorganisatsioonid ja eraisikud, kes saadavad varustust oma sugulastele või lähevad ise sõtta, rääkis militaarkaupu müüva Reorgi juhataja Kert.
Militaarkaupu müüva poe Reorg juhataja Kert. Pildistamise hetkel käis poes kaks noormeest, kes küsisid kuuliveste, žgutte ja muud defitsiidiks muutunud varustust. Foto: Liis Treimann
Kerdi sõnul on nüüdseks ballistilised kuulivestid ja kiivrid otsas. Ta rääkis, et nende juurest on umbes paarikümne jagu sõtta minejaid läbi käinud. Tulevad poodi, ostavad varustuse kokku ning lähevad Ukrainasse sõtta.
Sõda lõpetas minu ettevõtte tegevuse Ukrainas, pidin väljuma sealt kahjumiga, ütles Urmas Roosimägi, kes tegutseb relvaäris ning sisenes pärast mõningast pausi 2020. aastal Ukraina turule.
Ettevõtjad toovad järjest paralleele 1991. aastaga
Venemaale Ukraina ründamise eest kehtestatud majandussanktsioonid on ajaloo karmimad, isolatsiooni jätmine võib idanaabri muuta halvemal juhul uueks Põhja-Koreaks.
Kui aasta algus paistis tarneprobleemide lahenemine juba päris käeulatuses, siis Venemaa rünnak Ukrainas on toonud meid tagasi eelmise tarnekriisi algusesse, märgib Alexela grupi metalliettevõtete juht Kaupo Sisask.
Venemaa ja Valgevenega äri tegemine muutub Eesti ettevõtjatele pea võimatuks, sest pangad piiravad sanktsioonide tõttu makseid ning mitmed tööstusharud peavad senistele tarneahelatele leidma alternatiivid.
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.