Koroonakriisi võitjad ja kaotajad: vaba raha ja võlad kasvasid kui pärmi peal
Koroonakriisist läbi seilanud edukate ettevõtete vaba raha hulk kasvas paari aastaga enam kui kaks korda, samal ajal suurenes jõudsalt ka võlakoorem, mida saab mitmel juhul selgitada paisunud ärimahtudega.
2019. aasta edukaim ettevõte AS DBT suutis paari aastaga võlakoormat 85% võrra vähendada, kuid kevadel tuli sadamaärile sanktsioonidest halvav hoop.
Foto: Andres Treial
„Tegemist ei ole strateegilise finantsgeeniusega,” ütleb sõidukite maaletoojaid koondava ettevõtte Adole Invest juht Jussi Pärnpuu. Kui enne pandeemia puhkemist oli ettevõttel vaba raha 2,4 miljonit eurot, siis möödunud aasta lõpus 32 miljonit. Põhjus on lihtne: laos on autod, autod said müüdud, tekkis raha, selgitas ta. Näpuotsaga on vähenenud ka ettevõtte kohustused.
Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.
Üldjuhul peetakse koroonakriisi suurimaks kaotajaks turismisektorit, kuid kui võtta ette Eesti koroonaeelse aja sada kõige edukamat ettevõtet ja vaadata sisse nende majandusaruannetesse, on suurimad kaotajad hoopis tehnoloogiafirmad.
Äripäeva raadio saates räägitakse Pärnumaast kui aastaringse äriturismi sihtkohast, mis ühendab töö ja puhkuse elamuslikul moel. Pärnu pole enam vaid suvepealinn, vaid kujunemas tõeliseks ärikuurordiks, kus ettevõtted leiavad sobiva keskkonna konverentside, koolituste ja meeskonnaürituste korraldamiseks.