- OMX Baltic0,01%318,34
- OMX Riga−0,17%881,2
- OMX Tallinn0,1%2 125,01
- OMX Vilnius0,3%1 451,98
- S&P 5001,46%7 365,12
- DOW 301,24%49 910,59
- Nasdaq 2,02%25 838,94
- FTSE 1002,15%10 438,66
- Nikkei 2250,38%59 513,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%87,84
- OMX Baltic0,01%318,34
- OMX Riga−0,17%881,2
- OMX Tallinn0,1%2 125,01
- OMX Vilnius0,3%1 451,98
- S&P 5001,46%7 365,12
- DOW 301,24%49 910,59
- Nasdaq 2,02%25 838,94
- FTSE 1002,15%10 438,66
- Nikkei 2250,38%59 513,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%87,84
„Tegemist ei ole strateegilise finantsgeeniusega,” ütleb sõidukite maaletoojaid koondava ettevõtte Adole Invest juht Jussi Pärnpuu. Kui enne pandeemia puhkemist oli ettevõttel vaba raha 2,4 miljonit eurot, siis möödunud aasta lõpus 32 miljonit. Põhjus on lihtne: laos on autod, autod said müüdud, tekkis raha, selgitas ta. Näpuotsaga on vähenenud ka ettevõtte kohustused.
Seotud lood
Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.
Üldjuhul peetakse koroonakriisi suurimaks kaotajaks turismisektorit, kuid kui võtta ette Eesti koroonaeelse aja sada kõige edukamat ettevõtet ja vaadata sisse nende majandusaruannetesse, on suurimad kaotajad hoopis tehnoloogiafirmad.
Tallinki kogemus näitab, et organisatsiooni areng algab juhist. Küsimus ei ole koolitustes, vaid enesejuhtimises – kas juht suudab muutustega kohaneda, ennast tundma õppida ja teisi sellesse protsessi kaasata.
Hetkel kuum
Intervjuu kolme personaalkokaga
Podcastid
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele